Neitsi Maarja esineb romaani kunstis mandorlas näiteks koos Jeesuslapsega seisvana või troonil istuvana (sedes sapientiae), samuti on mandlikujuline aupaiste sage Maarja taevamineku süžees. Ka Maarja kroonimine võib olla paigutatud mandorlasse või ringikujulisse raami nii, et Maarja ja Kristus on kõrvuti.
Pärast gootikat esineb mandorlamotiiv Euroopa kunstis harva, erandiks on hilisgootikas tekkinud kompositsioon Maarjaga piklikus lille- või kiirtepärjas, mis kestab kuni barokiperioodini.
Mandorla ümbritseb Kristust Ülestõusmise, Issanda Muutmise (kirgastamise) ja Jumalaema Uinumise ikoonidel. Kaks esimest kompositsiooni saavad standardiks juba 6. sajandil, kolmas, kus Kristus samuti esineb ülestõusnuna oma taevalikus hiilguses, muutub tavaliseks mõnevõrra hiljem[3].