PROFILPELAJAR.COM

Madis Kõiv (5. detsember 1929 Tartu – 24. september 2014 Tallinn^[1]) oli eesti kirjanik, füüsik ja filosoof.

Ta lõpetas 1948. aastal Tartu 1. Keskkooli. Ta õppis aastatel 1948–1953 Tartu Riikliku Ülikooli matemaatika-loodusteaduskonnas füüsikat.

Töötas Tallinna Polütehnilises Instituudis õppejõuna, TA Füüsika ja Astronoomia Instituudis ja TA Füüsika Instituudis vanemteadurina. Kirjutas artikleid tuumafüüsikast ja väljade kvantteooriast. 1991. aastast üks Analüütilise filosoofia seminari algatajatest ja eestvedajaist.

Ta oli 1994. aastal Tartu Ülikooli vabade kunstide professor.

1999. aastal valiti Kõiv Eesti Muusikaakadeemia audoktoriks teatri alal ning Tartu Ülikooli audoktoriks füüsika ja filosoofia alal.

Tema ilukirjandusteoseid on analüüsinud kirjandusteadlased Aare Pilv, Epp Annus jt. Ta oli Wellesto liige.

Töökohad

1953–1960 Tallinna Polütehnilise Instituudi füüsikakateedri õpetaja ja vanemõpetaja
1960–1992 Füüsikainstituudi teoreetilise füüsika sektori vanemteadur ja juhtivteadur

Teadustöö

Kõiv kaitses 1960. aastal Tartu Riiklikus Ülikoolis kandidaadiväitekirja "Mesonite ja barüonite süstemaatika ja selle kasutus". 1960. aastast luges TRÜ-s teoreetilise füüsika ja loogika kursust.

Uurimisalad:

elementaarosakeste süstemaatika
müü-mesoaatomite teooria
rühmateooria
väljavõrrandite sümmeetriaomadused

Püstitas koos kaastöötajatega uue väljateooria sümmeetriaprintsiibi – välja ja ruumi samaväärsuse ning mittelineaarse väljateooriavõrrandite hodograafinvariantsuse printsiibi.

Kõiv on rajanud Tartu ülikoolis analüütilise filosoofia õppe- ja uurimissuuna.

Ta on avaldanud üle 50 teaduspublikatsiooni.

Tunnustus

1983 Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia ("Faehlmann")
1991 Friedebert Tuglase novelliauhind ("Film")
1991 Bernard Kangro kirjanduspreemia
1993 Friedebert Tuglase novelliauhind ("Igavese physicus'e elu")
1994 Eesti Vabariigi kultuuripreemia
1994 Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia ("Tagasitulek isa juurde" ja "Filosoofipäev")
1996 Suure Vankri auhind
1997 Suure Vankri auhind
1997 Eesti Kultuurkapitali näitekunsti aastapreemia (koos Priit Pedajase ja näitetrupiga; parim algupärandilavastus "Peiarite õhtunäitus")
1997 Eesti Taassünni auhind
1998 Tartu Kultuurkapitali aastapreemia
1998 Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia ("Stseene saja-aastasest sõjast")
1998 Eesti Vabariigi kultuuripreemia
1999 Riigivapi IV klassi teenetemärk^[2]
1999 Eesti Vabariigi kultuuripreemia
1999 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia audoktor
1999 Tartu Ülikooli audoktor^[3]
2002 Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö tänuauhind
2005 Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia ("Luhta-minek")
2005 Friedebert Tuglase novelliauhind ("Nuuma Aljla")
2008 Eesti Vabariigi kultuuripreemia elutöö eest
2010 Tartu linna aukodanik ja Tartu Suurtähe kavaler
2014 Friedebert Tuglase novelliauhind ("Vikat")

Looming

Teadusartikleid

Harish-Chandra matrics for arbitrary spin. // TA Toimetised 19 (1970) 1
Hodograph transformations and hodograph invariant differential equations (kaasautor). // TA toimetised 28 (1979) 4
M. Kõiv, J. Lõhmus, Generalized deformations of nonassociative algebras. // Hadronic J. 3 (1979) 1
M. Kõiv, R.K. Loide, On the conditions for definiteness of energy and charge. // J. Phys. A 16 (1983)
M. Kõiv, V. Rosenhaus, Two-dimensional equations with field-space-time symmetry: conservation laws and invariance groups. // Algebras, Groups and Geometrics 3 (1986)
R. Saar, M. Kõiv, I. Ots, R.K. Loide, A second look at the Rarita-Schwinger theory. // J. Math. Phys. 34 (1993)
M. Kõiv, Was ist des Esten Philosophie. // Akadeemia (1999) 11–12, (2000) 1–4
P. Kuusk, M. Kõiv, Measurement of time in nonrelativistic quantum and classical physics. // TA Toimetised Füüsika, Matemaatika 50 (2001)

Ilukirjandusteosed (raamatud)

"Küüni täitmine: Irvemäng kolmes vaatuses kolmeteistkümnele tegelasele." Looming, 1978, nr 4 (koos Hando Runneliga, pseudonüüm Jaanus Andreus Nooremb).
"Faehlmann" Tallinn: Eesti Raamat, 1984. Koos Vaino Vahinguga
"Põud ja vihm Põlva kihelkonnan nelätõistkümnendämä aasta suvõl." Tallinn: Eesti Raamat, 1987, koos Aivo Lõhmusega
"Endspiel: laskumine orgu." Tallinn: Eesti Raamat, 1988. Koos Vaino Vahinguga
"Rännuaastad. Studia Memoriae I" Tallinn: Õllu, 1994
"Kolm tamme. Studia Memoriae III" Tallinn: Õllu, 1995
"Aken" Tallinn: Õllu, 1996
"Kolm näitemängu" Tallinn: Eesti Draamateater, 1997
"Kalad ja raamatud. Studia Memoriae IV" Tallinn, Õllu 1998
"Küüni täitmine" Tartu: Ilmamaa, 1998
"Kähri ker'ko man Pekril. Studia Memoriae II" Võro: Võro Instituut, 1999
"Attika apooria, Elea tragöödia." Tartu: EYS Veljesto kirjastus, 2000
"Keemiline pulm: Autobiographia cryptika." Tartu: Akkon, 2002
"Päev" Tartu: Akkon, 2004 (romaan)
"Luhta-minek" (esseekogumik; 2005)
"Nuuma Alja testament" (kuulamisraamat; 2005)
"Suvi Pääbul ja kinnijooks Raplas. Studia Memoriae VI". Eesti Päevaleht, 2009. Sarja "Eesti lugu" 31. raamat
"Poisid ja tüdrukud. Studia Memoriae V". Tartu, EYS Veljesto 2010

Näidendid 4 köites

"Näidendid I", järelsõna: Luule Epner. Akkon, Tartu 2006, 504 lk; ISBN 9789985973912; sisu: Castrozza; Turba Philosophorum; Kammertrükk; Las olla pääle; Faehlmann (kaasautor Vaino Vahing); Võlumägi
"Näidendid II", järelsõna: Luule Epner. Akkon, Tartu 2007, 470 lk; ISBN 9789985973929; sisu: Hammerklaviersonate; Tagasitulek isa juurde; Peiarite õhtumängud; Tali; Omavahelisi jutuajamisi tädi Emmaga; Põud ja vihm Põlva kihelkonnan nelätõistkümnendämä aasta suvõl (kaasautor Aivo Lõhmus)
"Näidendid III", järelsõna: Luule Epner. Akkon, Tartu 2009, 448 lk; ISBN 9789985973936; sisu: Filosoofipäev; Kolmekesi toas; Stseene saja-aastasest sõjast; Lõputu kohvijoomine (kaasautor Leo Metsar); Küüni täitmine (kaasautor Hando Runnel); Võlujõgi
"Näidendid IV: pühendatud Priit Pedajasele". Järelsõna: Luule Epner. Akkon, Tartu 2010, 544 lk; ISBN 9789985973943; sisu: Sisu: Nero; Kokkusaamine; Finis nihili; Lahkumissoolo; Kui me Moondsundi Vasseliga pähklaid müisime ja keegi ei tahtnd osta; Kuradieliksiir (E. Th. A. Hoffmanni järgi)

Lavastatud näidendid

1982 "Faehlmann. Keskpäev. Õhtuselgus: Näidend stseenides". Vanemuine, lavastaja Evald Hermaküla
1991 "Castrozza". Vanemuine, lavastaja Jüri Lumiste
1991 "Kokkusaamine". Eesti Draamateater, lavastaja Priit Pedajas
1993 "Põud ja vihm Põlva kihelkonnan nelätõistkümnendämä aasta suvõl". Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri diplomilavastus, lavastaja Ingo Normet; televersioon 1994
1993 "Tagasitulek isa juurde". Eesti Draamateater, lavastaja Priit Pedajas
1994 "Filosoofipäev". Eesti Draamateater, lavastaja Priit Pedajas
1994 "Nii nad tapsid..." Koos Astrid Reinlaga Henn-Kaarel Hellati jutustuse "De mortuis..." ainetel. Endla, lavastaja Raivo Adlas
1996 "Tali". Oskar Lutsu järgi. Vanemuine, lavastaja Raivo Adlas
1997 "Peiarite õhtunäitus". Eesti Muusikaakadeemia Kõrgem Lavakunstikool/Eesti Draamateater, lavastaja Priit Pedajas
1997 "Haug". ERR Raadioteater, lavastaja Tamur Tohver
1998 "Haug". YLE Radioteatteri (Finnish Public Broadcasting), lavastaja Tamur Tohver
1998 "Stseene saja-aastasest sõjast". Eesti Draamateater, lavastaja Mikk Mikiver
1998 "Kuradieliksiir". Ernst Theodor Amadeus Hoffmanni järgi. Eesti Muusikaakadeemia Kõrgem Lavakunstikool/Eesti Draamateater, lavastaja Priit Pedajas
1998 "Omavahelisi jutuajamisi tädi Elliga". Vanemuine, lavastaja Ain Mäeots
1998 "1X1" / "Meil aiaäärne tänavas. Analüüs" ja Jaan Lattiku lapsepõlvelugude põhjal. Võru Harrastusteater, lavastaja Taago Tubin
1999 "Küüni täitmine: Irvemäng kolmes vaatuses kolmeteistkümnele tegelasele". Endla, lavastaja Tõnu Lensment
1999 "Kui me Moonsundi Vasseliga kreeka pähkleid kauplesime, siis ükski ei tahtnud osta." Eesti Draamateater, lavastaja Priit Pedajas
1999 "Sunströmi Ida sajandilõpp". Madis Kõivu ainetel lavastanud Priit Pedajas, Eesti Draamateater
1999 "Ketas". Kuuldemäng. Lavastanud Ain Prosa, Raadioteater
2000 “Järv”, ERR Raadioteater, lavastaja Vahur Keller
2001 "Võlumägi". Thomas Manni järgi. Tallinna Linnateater, lavastaja Jaanus Rohumaa
2002 "Finis nihili: 20 stseeni proloogi ja epiloogiga". Eesti Draamateater, lavastaja Priit Pedajas
2003 "Ennola" (originaalpealkiri "Las olla pääle"). Võru Teatriateljee, lavastaja Taago Tubin
2004 "Ennola" (näidendi "Las olla pääle" põhjal). Kuuldemäng. Raadioteater ja Võru Teatriateljee, stsenarist ja lavastaja Taago Tubin
2004 “Üks teine lugu”. ERR Raadioteater, lavastaja Tamur Tohver
2007 "Castrozza". Võru Teatriateljee, lavastaja Taago Tubin
2008 "Küüni täitmine". Eesti Nuku- ja Noorsooteatri noortestuudio VIII hooaja lõputöö, lavastaja Reeda Toots
2009 "Küüni täimine" (pealkirja all "Küüni täitmise lood ja laulud".) Saueaugu teatritalu, lavastaja Margus Kasterpalu
2008 "Lõputu kohvijoomine". Eesti Draamateater, lavastaja Priit Pedajas
2011 “Peiarite õhtunäitus”, Polygoni Teatrikool, Kiisatamme kultuuritalus, lavastaja Tamur Tohver
2014 "Keskmängustrateegia". Eesti Draamateater, lavastaja Priit Pedajas
2015 "Tagasitulek isa juurde", Tallinna Linnateater, lavastaja Adolf Šapiro

Kirjandust tema kohta

"Madis Kõivu mõttelistes maailmades." Eesti Teatriuurijate Ühendus, 2003.
"Püsimatu metaphysicus. Madis Kõiv 75." Koostajad: Jaan Kangilaski, Bruno Mölder, Veiko Palge. Tartu: EYS Veljesto kirjastus, 2004.

Viited

↑ Kõiv, Madis (5. XII 1929 Tartu - 24. IX 2014 Tallinn). lib.werro.ee
↑ Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).
↑ "Tartu Ülikooli audoktorid". Tartu Ülikool. Vaadatud 13. detsembril 2022.