Nimetuse "Lucia legendi meister" andis anonüümsele meistrile Max Jakob Friedländer 1480. aastasse dateeritud altarimaali järgi Brugge Jakobi kirikus, millel oli kujutatud kolm stseeni püha Lucia elust. Meistri maalidel on sageli kujutatud Brugge vaadet, eriti kaubakoja kellatorni (belfort) ja Maarja kirikut. Nende hoonete ehitusfaaside järgi maalidel on maale seatud kronoloogiasse.[2]
Meistrit on püütud identifitseerida. Ann Roberts on oletanud, et ta oli Jan Dhervy ning Brugge ajaloolane Albert Janssens on pakkunud tema nimeks Fransois vanden Pitte, kuid mõlemal juhul napib kirjalike allikate kinnitusi ja seetõttu eelistatakse jääda Lucia legendi meistri nimetuse juurde[2].
Looming
Lucia legendi meister on saanud mõjutusi Hans Memlingilt, näiteks laenanud tema maalidelt figuure ja detaile, kuid nii tema komponeerimisvõtted, maalimislaad kui ka tehnilised oskused erinevad Memlingi omadest. Laene on ka Dieric Boutsilt, Hugo van der Goesilt ja Rogier van der Weydenilt.[2] Tallinnas asuva Mustpeade vennaskonna Maarja altari omistas Lucia legendi meistrile esmakordselt eesti kunstiteadlane Mai Lumiste[3].
K. Palginõmm. Mai Lumiste ja Lucia legendi meistri loomingu problemaatika. Mai Lumiste und der Problemkreis des Schaffens des Meisters der Lucialegende. - Kunstiteaduslikke uurimusi, 22/2013
A. Mänd. Lucia legendi meister identifitseeritud? Lucia legendi meistrist, Tallinna mustpeade retaablist ja Eesti kunsti ajaloo 2. köite avapeatükist. - Kunstiteaduslikke uurimusi 16/2007