Vastavalt statuudile sai ordenit anda eraisikutele, kollektiividele, asutustele, ühiskondlikele organisatsioonidele, sõjaväeosadele, sõjalaevadele, ühendustele, liidu- ja autonoomsetele vabariikidele, kraidele, oblastitele ja autonoomsetele oblastitele, autonoomsetele ringkondadele, rajoonidele, linnadele ja teistele asustatud punktidele. Eraisikutele anti ordenit eriti väljapaistvate teenete eest sotsialistliku isamaa kaitsel või NSV Liidu kaitsevõime suurendamisel, rahvusvahelise sõpruse, koostöö ja rahu edendamise eest, ennastsalgava töö eest ja teiste eriti silmapaistvate teenete eest riigile.
Kuigi Lenini orden oli kõrgeim autasu, oli ka haruldasemaid ja eksklusiivsemaid riiklikke autasusid, näiteks Võidu orden ja Lenini preemia, samuti kangelase aunimetus.
Lenini ordeni ajalugu ulatub 8. juulisse1926, mil Punaarmee ülemjuhataja Vassili Levitšev tegi ettepaneku hakata välja andma uut autasu Iljitši ordenit nendele isikutele, kel on juba 4 Punatähe ordenit. Kuna kodusõda oli selleks ajaks juba lõppenud, puudus niisuguse ordeni järele vajadus. Kuid NSV Liidu rahvakomissaride nõukogu tunnistas, et on vaja luua Nõukogude Liidu kõrgeim autasu, mida ei antaks välja üksnes sõjaliste teenete eest.
Lenini ordeni kujundust muudeti kolm korda ja iga kord muutus orden pisut suuremaks. Ordeni I tüüp oli 38 mm kõrge ja 37,5 mm lai, II tüüp 38,5 mm kõrge ja 38 mm lai, III tüüp 38–39 mm kõrge ja 38 mm lai ning IV tüüp 46–45 mm kõrge ja 38 mm lai. Viimane muutus ordeni väljanägemises toimus 1943. aastal.
Ordeni väljaandmine lõpetati pärast NSV Liidu lagunemist 1991. aastal. NSV Liidu ajaloos pälvis selle viimasena Novosibirski oblastis asuva Masljaninski tellisetehase direktor Jakov Mul. Siiski esines kaks juhtumit, vastavalt 1994. ja 1996. aastal, kui Lenini orden anti välja isikutele, kes olid selle välja teeninud enne 1991. aastat, aga polnud seda varem saanud. Koos nendega anti Lenini ordenit kokku välja 431 418 korda.
Leningradi optika-mehaanikatehas oli pühendatud Leninile kolmel viisil, nimelt oli selle täisnimi Leningradi Lenini-nimeline kolme Lenini ordeniga optika-mehaanikatehas. Sama oli ka Leningradi metrooga, mille täisnimi oli Leningradi Lenini-nimeline Lenini ordeniga metroo.
Eesti NSV-s oli 1. jaanuari 1990 seisuga Lenini ordeni saanud 1079 isikut ja 6 kollektiivi.[1]
Neli Lenini ordenit pälvis 9. Mai kolhoosi esimees Endel Lieberg. Neist esimene anti 1971. aastal kaheksanda viisaastaku töötulemuste eest, samuti sai ordeni majand.