Kolmkõla ehk tertskvintakord[viide?] ehk tertsakord[viide?] on kolmest erinevast heliklassist koosnev akord, mille põhikuju helid paiknevad kahe ülestikuse tertsina.
Näide: C-duur kolmkõla põhikuju ehitatakse heliklassidest C (0), E (4) ja G (7), millest C ja E vahe on suur terts ning E ja G vahe väike terts .
Kolmkõla põhikuju helide nimetused on (altpoolt lugedes) priim, terts ja kvint.
Kolmkõla liigid
Olenevalt tertside suurusest tekivad järgmised kolmkõlad:
Konsoneerivad ja dissoneerivad kolmkõlad
Mažoorsed ja minoorsed kolmkõlad on konsoneerivad, suurendatud ja vähendatud kolmkõlad dissoneerivad kooskõlad.
Kolmkõla neljahäälne seade
Kolmkõla neljahäälne seade on välja kujunenud koorimuusikas seoses inimhäälte jaotusega 4 põhiliiki: sopran, alt, tenor, bass. Neid nimetusi kasutatakse ka instrumentaalmuusikas. Neljahäälne segakoori seade kirjutatakse kahele noodijoonestikule: ülemisele sopran ja alt viiulivõtmes ning alumisele tenor ja bass bassivõtmes.
Kolmkõla ulatus
Kolmkõla ulatuse määravad intervallid soprani, aldi ja tenori vahel. Ulatuse määramisel ei arvestata tenori ja bassi vahel tekkinud intervalli.
- kolmkõla kitsas ulatuses kui intervallid kahe naaberheli vahel ei ületa kvarti ehk tenori ja soprani kaugus on väiksem kui oktav
- kolmkõla on laias ulatuses kui naaberhelide vahel tekivad kvindid ja sekstid ehk tenori ja soprani kaugus on suurem kui oktav
Kolmkõla meloodiline seis
Akordi meloodilise seisu määrab sopran.
Kui sopranis on
- priim, on kolmkõla priimi meloodilises seisus
- terts, on kolmkõla tertsi meloodilises seisus
- kvint, on kolmkõla kvindi meloodilises seisus
Bassis esinev priim viitab kolmkõla põhikujule, terts sekstakordile ja kvint kvartsekstakordile.
Kolmkõlade kujud
- Pikemalt artiklis Akordi kuju
Kolmkõlade kuju määrab bass. Kolmkõladel on kolm kuju:
Kolmkõlad heliridades
Välislingid