Kohalik kirik on kindlaks määratud aladel tegutsev kirikuorganisatsioon, mis korraldab oma siseelu iseseisvalt, kuid moodustab samaaegselt osa üleilmsest kirikust.[1]
Kohalik kirik on sõltuvalt kirikust tähistatud nii kirikuorganisatsiooni geograafilist ulatust kui ka piiskoppide rolli. Rangema määratluse järgi on kohalik kirik piiskopkond, mis koosneb teatud hulgast kogudustest. Üleüldisemas kasutuses on kohalik kirik usklike kogudus, mis koguneb ühes kohas jumalasõna kuulma ja sakramente pühitsema.[2]
Väljend on laiemalt kasutuses õigeusu põhivoolu eklesioloogias, mille kirikukorralduses tähistab kohalik kirik üleilmse õigeusu kiriku osakirikut. Kohalik kirik võib õigeusus tähendada nii autokefaalset kui ka autonoomset kirikut, millest esimesel on täielik ja teisel osaline iseseisvus kirikuelu korraldamisel.[1] Sageli on kohalik kirik rahvuskirik, mis ühendab ühte rahvusesse kuuluvaid inimesi või mille määrab riigipiir.[3]
Vaata ka
Viited