See on pindalalt (20 553,28 km²; 1.1.2019) Rootsi kõige suurem omavalitsus. Ühtlasi on see Rootsi kõige põhjapoolsem omavalitsus. Rahvaarv on 22 433 (31.12.2023).
Kiruna valla idaosa on metsane, lääneosas on kõrgmäestik. Mägede kivimid on suurelt jaolt Skandinaavia mäestiku moondekivimid, millest mõned on lubjarikkad, mis toob kaasa rikkaliku taimestiku. Mandrijää tõttu on toimunud aluspõhjaerosioon ja vastupidavamate kivimitega piirkonna on reljeef selgepiirilisem, ja seda võimendavad tänapäeva liustikud. Näiteks KärkevaggeAbisko lähedal on erosiooni tõttu paljastunud aluskord. Kõrgmäestikuloodus ja vormirikkus on omased Kebnekaise mäele ja Abisko piirkonnale, mida läbib matkarada Kungsleden.
Torneträskist põhja pool ei ole kõrgmäestikku, välja arvatud Pältsani mägi, mis kõrgub 1400 meetrini merepinnast. Seal on sooaladpalsasoodega. Kaugemal idas läheb maastik laugjamaks ja pehmevormilisemaks ning eelmäestikumaastik koosneb peamiselt soomaast ja metsastest moreenidest. Kiruna ümbruses leidub maaki sisaldavaid kivimeid.
Valla ja kogu Rootsi kõrgeim mägi on Kebnekaise. Aastal 2001 tehtud mõõtmiste järgi on selle lõunatipp 2095 m kõrgusel üle merepinna ja põhjatipp 2097 m kõrgusel. Sellel on viis üle 2000 m kõrgust tippu.
Aastate 1970–2015 kohta on rahvaarvud antud 31. detsembri seisuga järgneva aasta vallapiirides.
Välismaa taustaga elanikud
31. detsembril 2014 oli välismaa taustaga elanikke (välismaal sündinud elanikke pluss Rootsis sündinud elanikke, kelle mõlemad on välismaal sündinud) 2785 ehk 11,98% rahvastikust (rahvaarv oli 23 241). 31. detsembril 2002 oli välismaa taustaga elanikke sama definitsiooni järgi 2269 ehk 9,63% rahvastikust (rahvaarv 23 555).[viide?]
Elanike arv 10 tavalisema sünnimaa järgi
Järgmised maad on Kiruna valla elanike 10 tavalisemat sünnimaad.