See artikkel räägib perekonnast; liigi kohta vaata artiklit Harilik kanep; meditsiinilisel eesmärgil kasutava kanepi kohta vaata artiklit meditsiiniline kanep, narkootilisel otstarbel kasutatava kanepi kohta vaata artikleid marihuaana ja hašiš; perekonnanime kohta vaata artiklit Kanep (perekonnanimi).
Perekonda kirjeldas esimesena 1753Carl von Linné monotüüpse perekonnana. 1785. aastal kirjeldas Jean-Baptiste de Lamarck kanepi teist liiki, mis koguti Indiast ja nimetas selle india kanepiks (Cannabis indica Lam.). 1924. aastal leidis vene botaanik Dmitri Janišewski, et Kesk-Venemaal kasvav kanepitaim on kas C.sativa liik või hoopis eraldi liik ja pakkus alternatiivnimetused: C.sativa var ruderalis Janisch ja Cannabis ruderalis Janish, mille ta kirjeldas 1926 esimesena liigina kui Cannabis ruderalis (metsik kanep).[1] 20. sajandil aga vaidlustati perekonna süstemaatikat oluliselt; kolme iseseisva liigi asemel käsitles osa autoreid kõiki kolme haru liigi harilik kanepi (Cannabis sativa) alamliikidena, üksikud autorid kirjeldasid ka muid liike, mis aga ei saanud üldtunnustatuks.
Aastal 2003 tegi Karl W. Hillig kanepitaime geneetilise uuringu 157 näidispopulatsiooni najal[2], kus leiti, et harilik kanep ja india kanep on eraldi liigid. Liigi Cannabis ruderalis iseseisvust aga kindlalt tuvastada ei õnnestunud ning hilisem uurimus perekonna taksonoomiast kinnitas neid tulemusi.
Kanepi eri liigid sisaldavad üle 400 keemilise ühendi, lisaks hulga ühendeid, mida nimetatakse kannabinoidideks, millest uuritumaks peetakse inimestele psühhoaktiivse toimega Δ9-tetrahüdrokannabinooli (lühendatult THC) ja psühhoaktiivset toimet mitte omavat kannabidiooli (ingliskeelne lühend CBD).
Majanduslik tähtsus
Kanepitaimi ja neist valmistatud tooteid on inimesed kasutanud juba aastatuhandeid. Kanep on üks vanemaid taimi, mida inimene on kultiveerinud. Taime on traditsiooniliselt kasutatud nii ravim- (sarnaselt hariliku linaga), õli- kui ka kiutaimena. Taime eri osadest valmistatakse köit, tekstiile, biokütust, roogasid (kanepitemp), kanepiõli, jooke (kanepipiim) ja paberit, aga ka narkootilise toimega saadusi nagu kanepisuits, hašiš ja hašišiõli ja muud.[4] Taime on kasvatatud suurtel pindadel (ka Eestis 1930.–1940. aastail) kiu ja seemnete pärast. Kanep kasvab kiiremini kui puu ning on omadustelt tugevama ehitusega, kuid sellegipoolest ei ole seda tahetud kasutusele võtta. Metsaraie vähendamiseks oleks kanep hea alternatiiv.
↑Leslie L. Iversen,The Science of Marijuana, 2nd ed, Oxford University Press, lk 12, 2008, Google'i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 28.06.2013) (inglise keeles)