Jakob Kunder (7. august 1921 Saulepi vald, Varbla kihelkond, Läänemaa – 18. märts 1945 Blīdene raudteejaama lähedal Lätis) oli eestlasest sõjaväelane Punaarmees (leitnant).
Elukäik
Jakob Kunder kasvas üles Pärnumaal Tõstamaa vallas.
Ta astus 1940. aastal Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi koosseisus olnud miilitsasse ning 1941. aasta alguses Läänemaa hävituspataljoni ning taganes koos Nõukogude vägedega Venemaale.[1]
Punaarmee koosseisus oli ta alates 1942. aastast. Samal aastal astus ta ÜLKNÜ-sse. 8. Eesti Laskurkorpuse formeerimise ajal määrati ta jaoülemaks ja saadeti jalaväekooli Podolskisse, kust tuli rühmaülemana korpusesse tagasi aprillis 1943. Sügisel 1944 sai ta Mandri-Eestis toimunud lahingutes haavata, teda autasustati Punatähe ordeniga.
Ta hukkus lahingus, olles 300. eesti laskurpolgu 1. pataljoni 1. roodu 2. rühmaülem leitnandi auastmes.
Ametliku versiooni järgi sulges ta oma kehaga Saksa kaponiiri laskeava, et takistada sinna jäänud ainsa vaenlase tuld. 18. märtsil 1945 ründas eesti laskurkorpuse rood, kuhu Kunder kuulus, Blīdene raudteejaama. Kunder asus juhtima ründesalka, mis pidi hävitama sakslaste kuulipildujakaponiiri. Kunder jõudis ehitiseni ja heitis selle suunas käsigranaadi, mis lõhkes kaponiiri ees. Tema teine granaat tabas juba laskeava. Vaenlase kuulipilduja vaikis, kuid tulistas varsti jälle. Nüüd püüdis Kunder tulistada püstolist läbi laskeava kaponiiri sisemusse, kuid sai raskelt haavata. Haavatuna olevat ta roomanud laskeavani ja katnud selle oma kehaga. Seepeale tabanud teda surmavalt vaenlase kuulipildujatuli. Tema rühma sõdurid jõudsid nüüd samuti kaponiirini, reamees Adolf Prantsen viskas selle korstnasse kolm granaati, mis sundisid kuulipilduja vaikima. Kunder maeti läheduses asuvasse ühishauda.[2]
Kuid on ka versioon, et Kunder sai juba enne surma. NSV Liidu kangelaseks esitati ta Nõukogude võimu jaoks laitmatu elukäigu pärast.[3]
Mälestuse jäädvustamine
Postuumselt anti 15. mail 1946 talle Nõukogude Liidu kangelase aunimetus. Tallinna 32. Keskkool kandis tema nime, samuti ka Pärnu 4. Keskkooli pioneeriorganisatsioon.
Eesti NSV-s, ENSV Haridusministeerium ja ENSV Siseministeerium moodustasid kooskõlastatult ELKNU Keskkomiteega üldhariduskoolides noorte kunderlaste (Nõukogude miilitsa noorte abiliste) rühmi.[4]
Viited
Kirjandus
- August Pähklimägi. Rahvas ei unusta oma kangelasi. Mälestusi Nõukogude Liidu kangelasest leitnant Jakob Kunderist. Tallinn 1959
Välislingid