Jõhvi raudteejaamas asusid kaks madalat perrooni pikkusega 165 m ja 400 m. Perroonid lammutati seoses uue kaasaegse ooteplatvormi ehitamisega. [1]
2014. aastal valmis Jõhvis uus 550 mm kõrgune ja 150 m pikkune raudteedevaheline ooteplatvorm.[2][3]
Ajalugu
Praeguse Jõhvi raudteejaama asukohale rajati peatus ühes puidust ootepaviljoniga 1929. aastal. Peatuse esialgseks nimeks sai Jõhvi alev.
1936. aastaks oli praegusest Jõhvist saanud täiemõõtmeline raudteejaam, ühes kõrvalteede, ladude ning jaamahoonega. Samal aastal anti jaamale nimeks Jõhvi. Varem Jõhvi nime kandnud jaam nimetati ümber Toila jaamaks (vt Toila raudteejaam).
Juunis 1941 ja märtsis 1949 küüditati läbi Jõhvi raudteejaama NSV Liidu sisemaale Siberisse Eestimaa elanikke.[4]
Lisaks Tallinna–Narva raudteele kulgeb Jõhvi jaamast ka haruraudtee Ahtmesse ja sealt edasi erinevatesse tööstuspiirkondadesse (vt Enefit Kaevandused).
Jõhvi naaberjaam Tallinna suunal on Kohtla (kus alates 2014. aastast reisirongid ei peatu) ja Narva suunal Oru raudteejaam.
Jaamahoone
Algselt täitis jaamahoone ülesannet puidust ootepaviljon, mis rajati 1929. aastal.
1940. aastate teisel poolel täitis ajutiselt jaamahoone rolli askeetlik viilkatusega puitehitis.
1951. aastal valmis uus, tüüpprojekti järgi rõhutatult klassitsismipärane stalinistlik ühekorruseline kivihoone, mis praegu seisab tühjalt ja on halvas seisukorras. Hoone arhitektuuris on esile toodud pseudoklassitsistlikud detailid nagu kolmnurkfrontoonkeskrisaliidi kohal, pilastrid, sümmeetrilisus jne.
Hoone keskkorpuses paiknes suur ootesaal ning selle külgedel väike ootesaal ja baariruum (vastavalt ida ja lääne pool). Põhjapoolse peasissepääsu ning ootesaali vahel asus kitsas tsoon, mis jaotus keskse eeskoja ning seda ääristavate kassaruumide vahel. Ida- ja läänepoolsetes väiksemates hoonetiibades asunud ruumid olid mõeldud raudteetöötajatele. Hoone on identne Jõgeva jaamahoonega ja oli kasutuses tõenäoliselt kuni 2000. aastate alguseni.[6][7]