Aastatel 1714–1734 oli Jõelähtme pastor Heinrich Christopher Wrede, kelle peetud kirikuraamatud on olulised ajalooallikad. Muuhulgas sisaldavad need informatsiooni koolihariduse edenemisest, kohalikest rahvapärimustest ja juhtumistest ning loodusnähtuste kirjeldusi.
Eesti kultuuriloo jaoks kõige olulisem Jõelähtme vaimulik on olnud Gustav Heinrich Schüdlöffel. Teda peetakse üheks esimeseks, kes hakkas koguma Kalevipojaga seotud pärimusi ja avaldas need ajakirjas Das Inland 1836. aastal. Schüdlöffel julges esimesena kasutusele võtta nn. uue kirjakeele ja avaldas Eduard Ahrensi uuele grammatikale tuginedes tõlkeraamatu "Thomas Westen, Lapo rahwa uso ärataja Norra maal" (1844).
↑Recke, Johann Friedrich v.; Napiersky, Karl Eduard: Allgemeines Schriftsteller- und Gelehrten-Lexicon der Provinzen Livland, Esthland und Kurland. 1 köide A-F, Mitau 1827, lk. 461
Oskar Tomberg: Tagasivaade Jõelehtme koguduse möödaläinud aegade peale. Kokkuseatud Jõelehtme kiriku uue torni ja uue kella õnnistamise päevaks 4. novembril 1912 a. Tallinn, 1912. Lk 32