Heino Tiik (6. november 1933 Tallinn – 26. august 2019) oli eesti kergejõustiklane, spordi- ja nõelraviarst.
Elulugu
Ta lõpetas 1952. aastal Tallinna 2. Keskkooli ja 1958. aastal Tartu Riikliku Ülikooli (TRÜ) arstiteaduskonna, õppis aastatel 1960–1963 aspirantuuris ja sai 1964. aastal meditsiinikandidaadi kraadi väitekirjaga „Eesti NSV üliõpilaste kehalisest arengust ja tervise seisundist”, täiendas end nõelraviarstina Londonis, Leningradis jm.[1][2]
Tiik hakkas sportima hakkas Kadrioru Noortepargis, harrastas kooliajal Aleksander Tšikini juhendamisel kergejõustikku ja Friedel Raudsepa käe all ujumist, tuli abituriendina kümnevõistluses ja veepallis Eesti meistriks ning võitis medaleid 100 m vabaujumises, Fred Kudu suunamisel jätkas ülikoolis kergejõustikutreeninguid. Ta tuli kümnevõistluses 1957. aastal Nõukogude Liidu üliõpilasmeistriks, võitis 1959. aastal NL-i ametiühingute meistrivõistlustel pronksmedali. Tuli 8 korda Eesti meistriks: 1952, 1954 ja 1962 kümnevõistluses, 1958, 1959 ja 1961 kaugushüppes, 1954 odaviskes ja 1958 200 m tõkkejooksus; 5 korral võitis Eesti meistrivõistlustel hõbemedali, tuli 1961. aastal Eesti meistriks 4 × 110 m tõkkejooksus. Ta püstitas 1960. aastal viievõistluse Eesti rekordi (3529, 1985. a punktitabeli järgi 3810) ja kuulus kümnevõistlejana 1960. aastal Euroopa edetabeli esikümnesse, oli NL-i koondise kandidaat, kuulus Kalevisse, võistles 20 korda Eesti koondises.[1]
Tiik oli 1960. aastatel Eesti ja NL-i kümnevõistluse koondise arst, aastatel 1958–1960 ja 1963–1964 TRÜ hügieeni kateedri assistent, 1964–1965 spordimeditsiini kateedri assistent, 1965–1966 vanemõpetaja, 1966–1969 Tallinna Pedagoogilise Instituudi kehalise kasvatuse ja spordi kateedri vanemõpetaja, 1970–1974 dotsent, 1974–1990 kehalise kasvatuse aluste kateedri dotsent, 1974–1975 kateedri juhataja, 1990. aastast nõelraviarst Tamperes. Ta avaldas spordimeditsiini- ja treeninguteemalisi kirjutisi, umbes 30 teadustrükist, uurimisvaldkonnad olid üld- ja spordihügieen, ravikehakultuur, spordimeditsiin, on tegelenud alternatiivmeditsiini probleemide ja parapsühholoogiliste nähtuste uurimisega.[3][1][4][2]
Isiklikud rekordid
- Kaugushüpe – 7.20 (1960)
- Odavise – 70.57 (1963)
- Kümnevõistlus – 7127 (1960; 1985. aasta punktitabeli järgi 7158)
Tunnustus
Teoseid
Isiklikku
Tema abikaasa oli iluvõimlemistreener ja -kohtunik Reet Tiik, nende poeg on perearst ja kergejõustiklane Madis Tiik.
Viited