Kihelkonna kohta on teateid 1513. aastast, mil see oli tuntud Omuļi kihelkonna nime all. Kihelkonnavaimulikku on esmamainitud 1568. aastal.[1]
Algselt ei asunud kihelkonnakirik Härgmäe ordulinnuse juures, kiriku funktsioone täitis Vana-Kaarküla mõisa juures asuv kabel. Mõisa juures ei olnud kihelkonnal aga maad ega õpetaja eluruume. Seoses uue kiriku rajamisega otsustas kirikukomisjon aastal 1679, et jumalateenistusi peetakse vanas kohas igal kolmandal pühapäeval edasi, ent see korraldus peatati aastal 1779. Veckārķi mõisas jätkusid jumalateenistused seejärel igal neljandal pühapäeval.[2]
Tänapäeval on kihelkonna aladele rajatud Kārķi kirik, mille juures tegutseb iseseisev kogudus.
Härgmäe kihelkonna mõisad
Annas, ka Jaunāmuiža (Ermes-Neuhof, varem Niehoff ja Peddeln-Neuhof) rüütlimõis
↑Baltisches historisches Ortslexikon. Teil II. Lettland (Südlivland und Kurland). − Quellen und Studien zur baltischen Geschichte. Köln - Wien: Böhlau Verlag, 1990, lk 155.
↑Materialen zur Kirchengechichte, E. H. von Busch, lk. 548
Kirjandus
Büsching, Anton Friedrich. Magazin für die neue Historie und Geographie: IX. Land-rolle des Herzogthums Liefland vom Jahr 1765. Halle: Johann Jacob Curt, 1773. Lk 383 [1].
Hagemeister, Heinrich von. Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen, 1836. Lk 288-292 [2].