Gersdorffi suguvõsa aadlivapp
Gersdorff on Saksamaalt, tänapäeva Saksimaa liidumaa idaosas ja Brandenburgi lõunaosas asuvast Ülem-Lausitzist pärit baltisaksa aadlisuguvõsa .
Suguvõsa esivanemaks Liivimaal oli Rootsi sõjaväelane, Toolse (1614–1617) ja Padise (1618/19) kindluseülem, kapten Jürgen von Gersdorff, kellele kuulus Laiuse kihelkonnas Rääbise mõis.
4. detsembril 1693 sai Närke ja Värmlandi jalaväerügemendi kortermeister Georg Gersdorff (1628–1709] naturalisatsiooni korras Rootsi aadlikuks ja immatrikuleeriti samal aastal nr 1282 all Rootsi rüütelkonda .[ 1]
Gersdorffid olid kantud 1745. aastal Eestimaa rüütelkonna ja 29. juulil 1747 ka Liivimaa rüütelkonna aadlimatriklisse nr 67 all.
Suguvõsa liikmeid
Moritz Heinrich von Gersdorff (1714–1762), Venemaa kindralmajor, Riigikontori (Staatscomptoir) asepresident
Friedrich Johann von Gersdorff (1735–1805), Ingeri Kummolovo mõisnik, Peeter I ihuarsti Johann Blumentrosti (1676–1756) väimees
Moritz Friedrich von Gersdorff (1747–1820), Riia asehaldurkonna aadlimarssal 1786–1792, Liivimaa maanõunik
Friedrich Salomon von Gersdorff (1775–1848), Kummolovo mõisnik, Malta ordu rüütel
Ernst von Gersdorff (1806–1883), Venemaa kindralleitnant, salanõunik, keiserliku õukonna ülemjäägermeister
Friedrich von Gersdorff (1838–1898), Venemaa kindralmajor
Alexander von Gersdorff (1839–1911), Venemaa kindralmajor
Georg von Gersdorff (1856–1923), Liivimaa maanõunik
Arthur Moritz von Gersdorff (1856–?), Stavropoli kubermangu maapealik
Viktor von Gersdorff (1884–?), Orenburgi kubermangu maapealik
Viited
Kirjandus
Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 1, Livland, Bd. 2: Görlitz, ca 1935, lk. 731-746
Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2, Estland, Bd. 2: Görlitz, 1930, lk. 231-232