Ta sai end kuningaks kuulutada seetõttu, et tema Preisimaa-valdused asusid väljaspool Saksa-Rooma riigi piire. Esialgu pidigi ta saama kasutada kuninga tiitlit vaid Preisimaa kohta, kuid vaikselt laiendas ta selle nimetuse ka Brandenburgile. Niiviisi tekkinud Preisimaa kuningriigist sai peagi üks Euroopa sõjaliselt võimsamaid riike.
Friedrichi abielud ja järeltulijad
Friedrich soovis abielluda Saksa-Rooma keisriLeopold I õega, aga kui see plaan läbi kukkus, siis abiellus ta 1679 oma 17-aastase täditütre Hessen-Kasseli printsessi Elisabeth Henriettega. Abielu oli õnnelik, kuid kestis üksnes neli aastat, sest Elisabeth Henrietta suri 21-aastaselt 1683. Abielust sündis tütar Luise. Luise abiellus 1700. aastal oma onupoja Hessen-Kasseli printsi Friedrichiga ja kuningas Friedrich korraldas mitmenädalased kulukad pulmad, aga Luise oli eluaeg haiglane olnud ja suri 1705. aastal sünnitusel. Lapsi tal polnud.
1708. aastal abiellus Friedrich 23-aastase Mecklenburg-Schwerini printsessi Sophie Luisega. Abikaasa oli ilus ja vaga, aga ei harjunud õukonnaeluga ja langes nii sügavale depressiooni, et ei suutnud enam isegi tseremoniaalseid ülesandeid täita. Sellest abielust lapsi ei sündinud. 1713. aastal saatis Friedrich ta vanemate juurde tagasi, kuid suri ka ise juba järgmisel kuul.