Friedrich Amelung oli pärit töösturite perekonnast. 18. sajandi lõpus olid tema esivanemad rännanud Saksamaalt Liivimaale. Tema vanaisa Carl Philipp Amelung (1769–1817) asutas 1792. aastal Põltsamaal Võisiku külas peegelklaasivabriku (Spiegel-Glas-Fabrik unter Woizek). Selleks rajati Võrtsjärvest põhja pool asuvale nõmmele Rõika (Katharina) peeglitehas ja Meleski (Lisette) klaasitehas. Sealt saadi klaasi valmistamiseks sobivat liiva. Ettevõtet nimetati alates 1808. aastast "Amelung und Sohn".
Amelung avaldas kultuuriloolisi ning koha- ja kunstiajaloolisi kirjutisi (nt Revaler Alterthümer, Reval/Tallinn, 1884), milles käsitles peamiselt Tallinna keskaegseid kunstivarasid, mida analüüsis ka kunstiväärtuse seisukohtast.[1]
„Das Endspiel von Thurm gegen Springer“, in: Deutsche Schachzeitung, 1900 (55), S. 1–5, 37–41, 101–105, 134–138, 198–202, 261–266.
„Das Endspiel von Thurm und Springer gegen die Dame“, in: Deutsche Schachzeitung, 1901 (56), S. 193–197, 225–229.
„Die Endspiele mit Qualitätsvortheil, insbesondere das Endspiel von Thurm und Läufer gegen Läufer und Springer“, in: Deutsche Schachzeitung, 1902 (57), S. 265–268, 297–300, 330–332.
„Zum Endspiel der Dame gegen Läufer und Springer“, in: Deutsches Wochenschach, 1903, S. 384.
(zusammen mit Arthur Gehlert) „Der älteste Londoner Schachzirkel in der St. Marinstraße“, in: Deutsches Wochenschach, 1904, S. 29.
Viited
↑Keevallik, Juta (1996). Eesti Arhitektuuri ja Kunsti Biograafiline Leksikon. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 26–27.