Fabian von Fersen

Fabian von Fersen
Vabahärrade Fersenite suguvõsavapp

Fabian von Fersen (7. veebruar 1626 Tallinn – 9. august (vkj 30. juuli) 1677 Malmö) oli Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane, Cronendahli vabahärra.

Elulugu

Sündis Eestimaa maanõuniku, Laupa, Lohu ja Jäneda mõisniku (aastast 1630 ka Abja) Reinhold Fabian von Ferseni (1594–1649) ja Dorothea Wrangelli (1590–1652) pojana. Tema ema oli Rootsi feldmarssali ja Liivimaa kindralkuberneri Herman Wrangeli õde.

Teise Põhjasõja Rootsi invasiooni järel Poolasse oli 1657. aastal Krakówi komandant, Taani-Rootsi sõja (1657–1658) järel 1659 Stralsundi ülemkomandant[1].

1663. aastal määrati kindralmajori auastmes Liivimaa ja Riia kuberneriks ja ülendati 1668. aastal jalaväe kindralleitnandiks.[2][3] Aastatel 1671–1674 oli ka Liivimaa kindralkuberneri kohusetäitja.

1674. aastal sai jalaväekindraliks ja koos venna Hans von Ferseni (Riia kuberner aastast 1675), ning onupoegade Otto Wilhelm von Ferseni ja Hermann von Fersen nooremaga Cronendahli (Skabersjö, Skåne maakonnas) vabahärra tiitli.[4].

Taani-Rootsi Skåne sõja alguses ülendati 1675. aastal Rootsi kuningliku väe feldmarssaliks ja kui Roskilde rahuga oli Taani-Norra sunnitud riigi ülejäänud osade päästmiseks kolmandiku oma territooriumist loovutama, mille hulka kuulusid Blekinge, Bornholm, Bohuslän (Båhuslen), Skåne ja Trøndelag ning 1645. aastal sõlmitud Brömsebro rahu järel veel ka Hallandi, siis Fabian von Fersen oli 1676. aastast Skåne, Hallandi ja Blekinge kindralkuberner.

Ta oli Maardu (aastast 1663), Abja, Palupera, Sipa ja Laupa pärushärra.

1677. aasta juunis, Skåne sõjas juhtis ta Malmö piiramisel Rootsi vägesid. 26. juunil löödi küll Taani väed tagasi, kuid Fersen suri mõned päevad hiljem lahingus saadud haavadesse.[5] Fabian von Fersen soovis oma testamendi kohaselt saada maetud Tallinna toomkirikusse, kuhu ta juba eluajal endale ja oma pereliikmetele hauakoha oli ostnud.[5] Ferseni surnukeha viidi Stockholmi, kus kadunuke saadeti suurte sõjaväeliste auavalduste ja saatjaskonna saatel laevadega viimsele teekonnale Tallinnasse.[5] Fabian von Ferseni sarkofaag asub Tallinna toomkiriku pikihoone loodenurgas, selle kõrval paikneb tema venna, Hans von Ferseni kivist sark.[5] Sarkofaagi kohal asus kuni 20. sajandi alguseni uhke pinkloož.[5] Ferseni hauamonument-sarkofaag on võetud kunstimälestisena riikliku kaitse alla[6].

Perekond

Fabian von Ferseni hauamonument-sarkofaag Tallinna Toomkirikus

Fabian von Fersen abiellus 13. mail 1657. aastal Krakówis ooberst Christian von Brettlachi lese Sabina Elisabethiga (surnud 1684/92), kes oli Heinrich Arnold von Westernhageni ja Helene Eleonore von Witzlebeni tütar.[7] Abielust sündis Adam Johan von Fersen (1666–1667).[8]

Tema lesestunud abikaasa abiellus 19. septembril 1680 Tallinnas Virumaa Uhtna pärushärra ja Ubja mõisniku, hilisema feldmarssali, Habsburgide Hispaania Madalmaade Brüsseli asehalduri ja Hispaania krahvi (1709) Fabian von Wrangeliga (1651–1737; de).[9]

Sugupuu

Fabian von Fersen[8][7] Reinhold Fabian von Fersen Fabian von Fersen Hermann von Fersen (Raikküla)
Anna von Tiesenhausen (Järvakandi)
Barbara Uexküll Wilhelm Uexküll (Päärdu)[10]
Gertruda von Tittfer
Dorothea von Wrangell Hans von Wrangell (surn. 1593) Hermann von Wrangell (Elistvere)
Adelheid Üxküll (Riisipere)
Barbara Anrep (surn. 1628) Hermann Anrep (Ingliste)
(surnud 1573)
Margaretha von Rosen (Alu, Augstroze)

Vaata ka

Viited

  1. ↑ Anders Anton von Stiernman, Swea och Götha Höfdinga-Minne, Volume 2, s. 170, 1745
  2. ↑ 2,0 2,1 August Wilhelm Hupel: Historisch-chronologisch-biographische Nachrichten von den liefländischen Generalgouverneuren, Gouverneuren und Statthaltern des Schlosses zu Riga zur königl. schwedischen Regierungszeit. / "Nordische Miscellaneen" St. 18–19, Riga: Hartknoch 1789, lk 512–513
  3. ↑ Biographiskt Lexicon öfver namnkunnige Svenska Män, 1837 lk 335
  4. ↑ "(1754) Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ... lk 110–111".
  5. ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 5,5 Merike Kurisoo, Ars moriendi – suremise kunst, EKM, 2013
  6. ↑ F. v. Ferseni hauamonument-sarkofaag, 17. saj. II pool (paas) kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 05.10.2024)
  7. ↑ 7,0 7,1 7,2 Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2, 1: Estland, Görlitz, 1930, lk 85
  8. ↑ 8,0 8,1 8,2 Fabian von Fersen; die Stammtafel – Pilt Johann Christoph Brotze kogust
  9. ↑ Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2, 2.: Estland, Görlitz, 1930 lk 602
  10. ↑ Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2, 1: Estland, Görlitz, 1930, lk 494

Välislingid

Eelnev
Claes Tott 		Liivimaa kuberner
1663–1674 		Järgnev
Krister Klasson Horn af Åminne