Ta on teinud telelavastusi („Mamouret”, 1986; „Romulus Suur”, 1988; „Ohmi seadus”, 1990), aastavahetuse programme jm meelelahutussaateid („Igihaljas vaatemäng”, 1981; „Teeveejahutaja”, 2003–2005) ning Eesti Raadios „Meelejahutajat”, lavastanud ka kuuldemänge („Hall mees”,1999; „Unelmate laps”, 2002; „Måvens ja Peder meedia rambivalguses”, 2006).
Spriit on esinenud Eesti Raadio meelelahutussaadetes, mänginud kuuldemängudes („Romeo ja Julia”, 1980; „Kellele lüüakse hingekella”, 1984), telelavastustes („Kuidas kuningas kuu peale kippus”, 1976; „Kriminaaltango”, 1981; „Mona Lisa”, 1983), teleseriaalides („Õnne 13”, aastast 1993; „Tuulepealne maa”, 2008) ja filmides („Don Juan Tallinnas”, 1971, Tallinnfilm; „Surmatants”, 1991, Freyja Film, Sojuztelefilm; „Minu Leninid”, 1997, Faama Film, Lenfilm; „Karikakramäng II: Hõbepulm”, 2013, Kuukulgur Film).
Isiklikku
Eero Spriidi ema oli ajakirjanik Ester Spriit (1923–2006) ja isa oli ajakirjanik, satiirik ja poliitik Edgar Spriit (1922–1993).