Vanim kristlik ümarkirik on JeruusalemmaPüha Haua kirik. Keskaja Euroopas ehitatud ümarkirikuid peetakse valdavalt ehitatuks selle eeskujul[2].
Arhitektuuriajaloolane Kersti Markus on esitanud idee, et keskajalPoolas ehitatud ümarkirikud on seotud preislaste ja vendide kristianiseerimisega – see arhitektuurivorm seoti püha Adalberdi märtrisurmaga ja viitas otse Püha Haua kirikule. Taanis sai ümarkirik Valdemar I ja Valdemar II ajal valitsevat dünastiat esindavaks ja ülistavaks arhitektuurivormiks, millega viidati kuningliku suguvõsa olekule Kristuse kaitse all ja jumalikule toetusele taanlaste idaekspansiooniks[3].
Kirjeldus
Tavaliselt on ümarkiriku põhiplaanil keskne ringikujuline ruum ja sellest arkaadiga eraldatud ümbriskäik või mitu. Hauakirikul võib ruumi keskel olla matusepaik, nagu Püha Haua kirikus asetseb hauakoobast varjav edikula. Ristimiskirikul või -kabelil asub ruumi keskel ristimisbassein. Ümarkiriku altar ei asu enamasti ruumi keskel, vaid on paigutatud kas idapoolseimasse nišši või ümarast põhiplaanist ida suunas eenduvasse apsiidi.