Ülo Jõgi

Ülo Jõgi (12. märts 1921 Tallinn14. mai 2007 Tallinn) oli eesti sõjaväelane ja luuraja, üks Erna salga liikmetest.

Elukäik

Ülo Jõgi lõpetas aastal 1940 Jakob Westholmi gümnaasiumi ja astus Tallinna Tehnikaülikooli. 1940. aasta märtsis põgenes ta kolme kaaslasega suuskadel üle jää Soome, et osaleda Talvesõjas. Sökö saarel omandas raadiotelegrafisti oskused ja kutse. 1940 võitles Norra armees Saksamaa okupatsiooni vastu. 10.juulil 1941.a. maabus koos ERNA salgaga telegrafist Mihkel Theodor Simmo, 22.juulil 1941a. saabusid langevarjudega Toomas Hellat ja Ülo Jõgi Kautlasse, ühinedes ERNA salgaga. 28.augustiks 1941.a. jõuab salk Tallinna.

Saksa okupatsiooni ajal töötas Ülo Jõgi õpingute kõrvalt Tallinna raekojas. Ta põgenes märtsis 1943 koos abikaasaga mobilisatsiooni eest Soome, kus astus vabatahtlikuna Soome sõjaväkke.

Juulis 1944 naasis radistina Eestisse. Peagi alanud uue Nõukogude okupatsiooni tõttu tagasisõiduvõimalust enam polnud. Ta arreteeriti 11. detsembril 1944 süüdistatuna spioneerimises Inglismaa kasuks ja kaks aastat hiljem määrati sunnitööle Siberisse. Vangistuskohtadena tuli olla Uhtas ja Intas. Abiellus Aili Jürgensoniga.

1971. aastal pöördus Ülo Jõgi tagasi Eestisse. Kuna perel ei lubatud elada Tallinnas, rajasid nad kodu Keilasse ning olid aastaid laskespordi eestvedajad. Nende poeg Ilmar Jõgi on Eesti Põlevkivi juhatuse esimees.

Pärast Eesti taasiseseisvumist osales Erna seltsi töös. Oli Erna seltsi aupresident.

Teosed

Tunnustus

Viited

  1. Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).

Välislingid