Carl Schumann müüs aastal 1830 pandiõiguse 20 800 rubla eest Matthias Wilhelm von Hübbenetile (1799 − pärast 1862), see aga loovutas õigused aastal 1836 Karl Magnus Adolph Ernst von Siversile (1798−1869). Too sai selsamal aastal ka ametlikult mõisa omanikuks. Seitse päeva hiljem pantis ta mõisa omakorda 24 000 rubla eest Carl Helmsingile (1804−1876). See loovutas järgmisel aastal õigused sama hinna eest Johann Reinhold Schmidtile (1811−1890). Carl ostis temalt mõisa välja aastal 1842 ja aastal 1851 pantis selle taas meditsiinidoktor Leo Theodor von Rohlandile (1811−1877). Aastal 1853 ostis ta mõisa järjekordselt välja, olles selle ennemalt aga 30 000 rubla eest Carnikava pastorile Adolph von Albanusele (1798−1856) müünud. Aastal 1863 ostis mõisa 48 000 rubla eest Gregor Georg Paul von Helmersen (1809−1889), kes müüs selle 1875. aastal Wilhelm Treyle.[2] Viimane omanik oli aastatel 1890−1920 Robert von Vegesack.
Mõisa suurus
Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal 4 ja 1/2 adramaad, sellele allus 107 mees- ja 104 naishinge.[3] Aastal 1641 oli mõisa suurus koos Veļķi mõisaga 24 ja 1/2 adramaad, aastal 1688 oli adramaid 35 ja 5/8. Aastal 1737 oli mõisa suurus 14 ja 7/8 adramaad, 1757 aga 4 ja 1/2 adramaad. Aastal 1823 oli mõisa suurus 3 ja 1/3 adramaad.[4] Aastal 1832 oli mõisal adramaid 3 ja 1/5, aastal 1881 aga 2 ja 30/80, lisaks allus mõisale 2 ja 21/80 adramaad mõisatele kuuluvate talude valduses.[5]
Karjamõisad
Mõisale kuulus aastal 1816 üks karjamõis: Jaunāmuiža (Neuhof).
Viited
↑Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836., lk 102.
↑Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 166-167.
↑Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 253.
↑Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 100.
↑Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 163.
Kirjandus
Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836. Lk 102 [1].