Kõigi inimeste või kõigi kodanike võrdsuse ideest on välja arenenud mitmesuguseid käsitlusi, teooriaid ja poliitilisi liikumisi. Peamiselt erinevad need käsitlused oma hinnangute poolest võrdsete õiguste ja võrdse vastutuse suhtes.
Õigusliku võrdsuse kohaselt on kõigil inimestel võrdsed õigused sõltumata päritolust, soost, eelistustest, vaadetest või arvamustest.[1][2]
Võrdse vastutuse idee kohaselt on kõik inimesed üheskoos ja võrdselt vastutavad kõige suhtes, mis maailmas toimub.[3]
Mitmete käsitluste kohaselt on võrdsuse idee vastuolus vabaduse ideega ja vastupidi.[4] Enamasti toetavad võrdsuse ideed vähem privilegeeritud, vaesemad ja nooremad inimesed, seevastu vabadust toetavad vanemad, rikkamad ja privilegeeritumad.
Egalitarism avaldub mitmesugustes vormides vastavalt sellele, milliseid võrdsuse aspekte peetakse erinevates liikumistes ja ideoloogiates olulisteks, nagu näiteks sotsiaalne võrdsus, võrdsed võimalused, võrdsus seaduse ees vm.[5]
„Kõik inimesed on seaduse ees võrdsed ja neil on ilma igasuguse vahetegemiseta õigus seaduse võrdsele kaitsele. Kõigil inimestel on õigus olla võrdselt kaitstud ükskõik missuguse diskrimineerimise eest, mis on vastuolus käesoleva deklaratsiooniga, ja sellisele diskrimineerimisele kihutamise eest.“
Soolise võrdõiguslikkuse kohaselt on naistel ja meestel võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus tööelus, hariduse omandamisel ning teistes ühiskonnaelu valdkondades.
Artikli kirjutamine on selles kohas pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud.
↑Gowdy, John (1998). Limited Wants, Unlimited Means: A Reader on Hunter-Gatherer Economics and the Environment. St Louis, MO: Island Press. p. 342. ISBN 978-1-55963-555-4.