Geograaf Ptolemaios nimetas Briti saarte suuremat saart Megale Bretannia 'Suur Britannia' ja väiksemat saart Mikra Bretannia 'Väike Britannia'. Praegune nimi ei tule nähtavasti siiski sellest nimest.
Saare praegune nimi on tulnud prantsuskeelsest nimest Grande Bretagne, mida kasutatakse saare eristamiseks Bretagne'ist (tollal Gallia osa Armorica) , kuhu Rooma aja lõpul asusid elama anglite ja sakside eest põgenevad keldid Britanniast. Ingliskeelne nimi Great Britain tuli käibele prantsuse keelt kõneleva õukonna eeskujul. Geoffrey of Monmouthi teoses "Historia Regum Britanniae" (umbes 1136) nimetatakse Suurbritannia saart Britannia maior 'suurem Britannia', et eristada seda Gallia piirkonnast, mis enam-vähem vastab praegusele Bretagne'ile (Britannia minor 'väiksem Britannia'). Nime Bretayne the grete on kroonikud kasutanud juba 1338.
Šotimaa kuningas James VI, kes astus Inglismaa troonile James I nime all, taaselustas selle nime, et tähistada maad, mis koosneb kahest kuningriigist, mida valitseb ühine monarh. Ta kuulutas end 20. oktoobril 1604Suurbritannia kuningaks, et vältida kohmakat tiitlit "Inglismaa ja Šotimaa kuningas".
Nimi "Britannia" on ladinakeelne. Seda kasutasid muinasroomlased alates umbes 55. aastast eKr. Nime päritolu ei ole teada, kuid arvatakse, et see tuleb keldi sõnast Pritani 'värvitud': Briti saarte elanikud tegid kehamaalinguid ja tätoveeringuid. Igatahes külastas vanakreeka meresõitja Pytheas4. sajandil eKr "Pretaani saari".
Loodus
Idas ja lõunas on saare maastik madal ja laineline. Saare lääne- ja põhjaosa on mägisemad. Kõrgeim tipp on Ben Nevis (1343 m).
Enne viimase jääaja lõppu oli Suurbritannia Euroopa poolsaar. Jääaja lõpul merepind tõusis liustike sulamise tõttu ning moodustus La Manche'i väin, mis lahutab Suurbritannia saart Euroopa mandrist.
Golfi hoovuse mõju tõttu on Suurbritannia saare kliima mahedam kui teistes samadel laiuskraadidel paiknevates piirkondades. Temperatuurid on jahedad, kuid mitte külmad. Pilvisust on rohkem kui päikesepaistet. Vihmasajud on sagedased.