Sänna mõisale kuulunud veski püstitati arvatavalt 18. sajandi esimesel poolel ja ehitati ümber 19. ja 20. sajandi vahetusel.[1]
Ajalugu
Veski varasemat ehitusperioodi on paigutatud vahemikku 1711–1840.[1]
1839. aastal oli Carl Gottlieb Rückeri kaardil mäeveski kohal näidatud veskit nimega "Karraski"[2] (Karaski on tänapäeval Sänna naaberküla, mille piir läheb veski lähedalt). Mõisal oli ise kaks veskit: ülemist hakati kutsuma mäeveskiks (ka Sänna Suurveskiks) ja alumine on tuntud kui Sänna alaveski[2].
20. sajandi algul oli mäeveski rentnikuks Artur Adsoni onu Konstatin Anderson.[3]
Mäeveski põles 1910. aastal ja mõis taastas selle moodsa sisseseadega. Väiksem tulekahju puhkes ka 1911. aastal, pärast mida asendati vesirattad veeturbiiniga ning veskihoonele pandi tsinkplekist katus.[4]
1930. aastate algul ostis Jaan Kaska Põllutööministeeriumilt Sänna mõisast eraldatud kinnistu nr 158 "Sänna Mäeveski" A 36. Ta oli seda veskit pidanud ka varem. Veskikoha pindalaks oli märgitud 11,849 ha.[5]
1950. aastal andis Võru linnukasvatuse ühing mäeveski üle Võru rajooni TSN TK Tööstuskombinaadile. Samal aastal müüs ühistu Sänna alaveski artellile "Võhandu".[6] 1963. aasta algul läks mäeveski üle Rõuge sovhoosi omandusse.
Pärast Eesti taasiseseisvumist tagastati õigusvastaselt võõrandatud vara Valev Kaskale.[7]