PROFILPELAJAR.COM

Roman Toi (18. juuni 1916 Kõo vald – 7. mai 2018 Toronto, Kanada) oli eesti helilooja, dirigent, organist ja muusikapedagoog.

Elulugu

Roman Toi elas aastani 1924 Kabalas, Viljandis ja Suure-Jaanis. Aastatel 1924–1935 õppis ta Jakob Westholmi Gümnaasiumis. Seejärel õppis ta aastatel 1932–1936 Tallinna Konservatooriumis koorijuhtimist (Tuudur Vettiku klassis) ja orelit (August Topmani klassis) ning aastatel 1941–1944 kompositsiooni (Heino Elleri klassis) ja dirigeerimist (Olav Rootsi klassis).

Aastal 1935 läbis ta kaitseväeteenistuse noorteaja Sakala Partisanide Pataljonis, seejärel Sõjakooli aspirandina inseneride komandos (lipnik, 1937). Aastatel 1936–1941 õppis ta Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas, kuid sõja algul õpingud katkesid (jätkas neid paguluses). Eestis töötas ta aastatel 1941–1944 Eesti Ringhäälingus muusikatoimetajana (täiendades end aastal 1943 Salzburgi Mozarteumis Clemens Kraussi juhendamisel).^[1]^[2]

Põgenes 1944. aastal Nõukogude okupatsiooni eest Saksamaale ja alustas juba pagulaslaagris muusikaelu organiseerimist^[3]. 1949. aastal läks ta edasi Kanadasse, kus temast sai tuntud dirigent ja helilooja. Sõja ajal katkenud õpingud lõpetas ta 1953 kompositsiooni erialal Chicago Ülikoolis, täiendas end 1973-1975 Šveitsis Montreux’s (magister 1975), 1975-77 Cincinnati ülikoolis Ohios ja Toronto Ülikoolis, kus kaitses 1977 doktorikraadi eesti rahvaviiside alal. Ta oli Toronto Kuningliku konservatooriumi kompositsiooni, muusikateooria ja koorijuhtimise õppejõud, juhatanud Toronto Eesti Meeskoori, Toronto Eesti Segakoori ja segakoori "Estonia".

Ligi 18 aastat oli Roman Toi Torontos Centennial United Church’i organist-koorijuht. Sellest kirikust sai ka Eesti kooride kodukoht kuni Toronto Eesti Maja avamiseni. Toi tegutses aastaid Toronto Peetri koguduse organistina ja sealse koori Cantate Domino dirigendina.

Ta oli pikka aega Kanada Eestlaste Kesknõukogu juhatuse liige ja kultuurikomisjoni esimees. Aastal 1964 oli ta III Eesti päeva esimees ja 1969. aasta Toronto juubelilaulupeo üldjuht. Ta oli paljude eesti organisatsioonide auliige.

Tema rikkalikus ja mitmekülgses heliloomingus on nii vokaal- kui ka instrumentaalteoseid, sh palju isamaalise ja vaimuliku sisuga loomingut ning eesti rahvamuusika intonatsioone. Pärast pikka pagulusaega viibis Eestis taas sügisel 1989.

Roman Toi oli 1990. aasta üldlaulupeo aujuht koos Gustav Ernesaksa ja Richard Ritsinguga. Ta juhatas nii 1990. kui ka 1993. ja 1994. aasta laulupeol ning oli 2014. aasta laulupeo aukülaline.

Ta oli Korporatsioon Vironia liige.

Isiklikku

Tema ema oli laulja Anni Toi-Puskar, abikaasa Vaiki Toi ning poeg Ants.

Toi elas 101 aasta vanuseks. Ta on maetud koos abikaasaga Tallinna Metsakalmistule heliloojate künkale.

Tunnustus

1996 Riigivapi IV klassi teenetemärk^[4]
2014 Maarja medal
2014 Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali elutööpreemia (panuse eest Eesti muusikasse)
Viljandi linna aukodanik
EELK teenetemärk
Eesti Muusikaakadeemia audoktor
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia audoktor

Roman Toi oli Eesti Heliloojate Liidu vanim liige.

Viited

↑ Heiki Raudla. Pilistvere kihelkond - Eestimaa Taani. Viljandi muuseum 2012
↑ Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944. III, lk. 282
↑ Jaan Seim. In memoriam Roman Toi 1916-2018. Eesti Päevaleht (Rootsi), mai 2018
↑ Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).