Pikrist on juttu rahvuseepose kolmandas loos (Kalevipoegade jahilkäik, Linda röövimine, Kalevipoegade kojutulek).
Põualisel päeval istus Kalevipoeg mere kaldal ja vaatas lainete mängu. Äkitselt varjutasid taeva mustad pilved ja tõusis tugev tuul.
Kaldal olnud kurjad vaimud kohkusid ja põgenesid Pikse eest laintesse merepõhja. Kalevipoeg kargas laintesse järele, püüdis kurjalasi kui vähke urkast ning viskas nad kaldale tagasi Pikri raudvitsa alla, mis kolkis nood puruks.