Pärast krimmitatarlaste küüditamist kaotati 1945. aastal Krimmi ANSV ja piirkond liideti Vene NFSV koosseisu. 1954. aastal liigutati Krimm aga Vene NFSV halduse alt Ukraina NSV koosseisu,[5] mis jättis Ukraina kanda Krimmi sõjajärgse ülesehitamise kulud.
Hüdroelektrijaam ja Kahhovka veehoidla valmisid 1956. aastal.Kanalit hakati ehitama 1961. aastal ja esimene järk kuni Krasnoperekopskini valmis 1963. aastal. Teine järk Kertšini valmis 1971. aastal ja kolmandat järku Sevastopolini hakati ehitama 1983. aastal.[1]
Pärast 2014. aasta Krimmi anneksiooni sulges Ukraina kanali veevarustuse.[6] Seejuures hinnati, et kanal andis enne seda 85% Krimmi veevarustusest: 72% sellest läks põllumajandusele, 10% tööstusele ning joogiveeks ja muuks avalikuks kasutamiseks 18%.[7] 2017. aastal valmis kanalile ka pais.[8] Venemaa püüdis Kertši väina silla ehitamisega poolsaare veega varustamise probleemi lahendada, kuid selle mõju oli vähene.[9] 2022. aastal alustas Venemaa ulatuslikku sissetungi Ukrainasse ja teatas sama aasta juunis kanali kaudu Krimmi veevarustuse taastamisest.[9]