Mustikas (Vaccinium) on taimede perekond kanarbikuliste sugukonnast.
Perekonda kuulub umbes 450 liiki, millest enamik kasvab troopikas. Mõni liik, näiteks harilik pohl, kasvab ka arktilistel aladel. Mustikad eelistavad happelist kasvupinnast ning tavaliselt leidub neid soodes, rabades ja happelise mullaga metsades.
Seni pole kirjeldatud ühtegi mürgist mustikaliiki. Mustika perekonda kuulub palju majandusliku tähtsusega söödavate marjadega liike, nagu harilik jõhvikas, suureviljaline jõhvikas, harilik mustikas, kännasmustikas, poolkõrge mustikas, ahtalehine mustikas, harilik pohl ja sinikas.
Mustikad võivad olla kasvutüübilt roomavad (harilik jõhvikas), kääbuspõõsad (harilik mustikas), 2–3-meetrised põõsad (kännasmustikas) ja umbes 5-meetrised väikesed puud (puismustikas). Kirjeldatud on epifüütseid mustikaliike. Mustikate vili on eredalt värvunud mari, mis on värvusetu, punase või sinakaspunase mahlaga.
Mustika perekonna liikide taksonoomia on keeruline ja seda alles uuritakse.
Eesti liigid
Liigid
- Alamperekond Oxycoccus
- Jõhvikad: iseloomustavaks peened, roomavad, rohtsed võrsed ja tugevalt tagasikäändunud kroonlehed. Mõned süstemaatikad käsitlevad jõhvikat eraldi perekonnana.
- Sektsioon Oxycoccus
- Sektsioon Oxycoccoides
- Alamperekond Vaccinium
- Kõik liigid, millel on jämedamad, tõusvad, puitunud varred ja kellukjad õied.
- Sektsioon Batodendron
- Sektsioon Brachyceratium
- Sektsioon Bracteata
- Sektsioon Ciliata
- Sektsioon Cinctosandra
- Sektsioon Conchophyllum
- Sektsioon Cyanococcus
- Sektsioon Epigynium
- Sektsioon Galeopetalum
- Sektsioon Hemimyrtillus
- Sektsioon Myrtillus
- Sektsioon Neurodesia
- Sektsioon Oarianthe
- Sektsioon Oreades
- Sektsioon Pachyanthum
- Sektsioon Polycodium
- Sektsioon Pyxothamnus
- Sektsioon Vaccinium
- Sektsioon Vitis-idaea