Riigi rannajoone kogupikkus on 6112 kilomeetrit. Pikim riigisisene vahemaa idast läände on 2898 kilomeetrit.[3]
Loodus
Mikroneesia Liiduriigid koosnevad 607 saarest, millest 65 on asustatud. Saared moodustavad omakorda 4 väiksemat saarestikku, millest igaüks hõlmab ühte osariiki.[3]
Pinnamood
Mikroneesia saared on eriilmelised. Riigis leidub nii vulkaanilise tekkega saari, kui koralliatolle. Pohnpei osariigis asub üks saar ja 25 väikesaart, Yapi osariigis asub 4 saart ja Kosrae osariigis asub 5 saart, lisaks hulgaliselt väikesaari ja atolle.[3]
Riigi suurim saar on vulkaanilise tekkega Pohnpei, mille pindala on 334 km² ja kus asub riigi kõrgeim tipp Mount Nanlaud, mis ulatub 782 meetrit üle merepinna. Varasemas kirjanduses kõrgeimaks tipuks peetud Totolomi mägi on hilisemate mõõtmiste käigus osutunud madalamaks. Saare keskosast kulgevad ranniku suunas järsud ja kitsad orud.
Riigi suuruselt teine saar on samuti vulkaanilise tekkega Kosrae, pindalaga 110 km². Kosrae saar on hinnanguliselt riigi mägiseim saar.
Paljud Mikroneesia ojad kuivavad kuival aastaajal. Püsiva veevooluga ojades väheneb veehulk samal ajal märgatavalt. Pohnpei saarel on kokku 40 oja. Nanpil-Kiepwi jõe pikkus on 10 kilomeetrit. Riigis on vähemalt 6 juga, millest kõrgeim on Pahn Takai juga.[4]
Taimestik
Mets katab 74,5% riigi maismaa pindalast. Suurematel vulkaanilistel saartel kasvavad mangroovimetsad. Pohnpeil ja Kosrael leidub pilvemetsi.
Riigi looduse tuntuim endeemne taimeliik on terminaalia (Terminalia carolinensis). Riigis on kirjeldatud 1239 taime ja sõnajala liiki.[5] Pohnpei saarel on kirjeldatud 936 kõrgema taime liiki, millest endeemseid liike on 397.[6]
Loomastik
Pohnpei saarel on kirjeldatud 50 liiki sipelgaid.[5]
Mikroneesias ei leidu looduslikke kahepaikseid.[7] Küll on saartele inimese kaasabil asustatud aaga (Rhinella marina).
Mikroneesias elab 41 liiki roomajaid.[8] Pohnpei saarel on kirjeldatud 18 liiki roomajaid. Saarel elab ainsa maona Ramphotyphlops braminus. Saare ainus endeemne roomaja on Emoia ponapea.[9]
Riigis on kirjeldatud kokku 119 linnuliiki. Igas osariigis pesitseb vähemalt üks endeemne linnuliik.[5] Endeemsetest liikidest pesitsevad Mikroneesias näiteks pohnpei rohetuvi, pohnpei safiirlind, pohnpei lehviksaba ja kosrae rohetuvi.
Mikroneesia Liiduriigid on alates 2006 looduskaitseprojekti Micronesia Challenge osaline, mille eesmärgiks on säilitada puutumatuna 30% rannikumere ja 20% maismaa ressursse.[10]
1998 rajati Pohnpei saare lähistele Nahtiki merekaitseala, mille eesmärgiks on kaitsta koralliriffe. Kosrae saarel loodi terminaalia (Terminalia carolinensis) kaitseks kaitseala. 2009 loodi Yapi saare lähistele hiid-sarvikrai kaitseks ookeanikaitseala.
Mikroneesia Liiduriigid on föderatiivne vabariik. Riigipea on president, kelle kongress valib ametisse neljaks aastaks. Riigipea on ühtlasi valitsusjuht.
Seadusandlik võim kuulub ühekojalisele parlamendile ehk kongressile. Kongressis on 14 liiget, kellest 10 valitakse 2 aastaks valimiste järel ja 4 määratakse iga osariigi esindajana neljaks aastaks.
Riigi põhiseadus jõustus 1979. Riigi kõrgeim kohus on Mikroneesia ülemkohus.
2010. aasta rahvaloenduse andmetel oli Mikroneesia Liiduriikide rahvaarv 102 843 inimest, kellest 52 193 olid mehed ja 50 650 naised.[12] Võrreldes 2000. aasta rahvaloendusega vähenes riigi rahvastik keskmiselt 0,4% aastas, kuid Pohnpei osariigis kasvas rahvastik keskmiselt 0,48% aastas. Enim elanikke on Chuuki osariigis.
2000. aasta rahvaloenduse andmetel elas riigis 107 008 elanikku.
Demograafilised näitajad
Tänapäeva Mikroneesia rahvastikku iseloomustab väljaränne.
Pohnpei saarele on asunud inimesi ülerahvastatud Mokili, Pingelapi, Ngatiki ja Kapingamarangi atollidelt.[13]
Suurim rahvastikutihedus on Chuuki osariigis, kus elab 993 inimest ruutmiili kohta.
2010. aasta rahvaloenduse järgi elas riigis 103 meest 100 naise kohta. 22% elanikkonnast elas linnades, seejuures Kosrae osariigis oli linnaelanike osakaal 32,6%.
Vanuseline struktuur
1973. aasta rahvaloenduse andmetel oli pool tänapäeva Mikroneesia Liiduriikide elanikkonnast nooremad kui 17 eluaastat. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel oli riigi elanikkonna mediaanvanus 21,5 eluaastat.
2010. aasta rahvaloenduse järgi jagunesid riigi elanikud järgmiselt:
[12]
0–14 eluaastat – 36 697 elanikku
15–24 eluaastat – 21 349 elanikku
25–34 eluaastat – 14 239 elanikku
35–59 eluaastat – 24 957 elanikku
üle 60 eluaasta – 5601 elanikku.
Keeled
Mikroneesia Liiduriikide ametlik riigikeel on inglise keel. Riigis on 17 kohalikku keelt. 8 suuremat kohalikku keelt on
2010. aasta rahvaloenduse järgi mõistavad 90,9% Chuuki osariigi elanikest kirjutada tšuugi keeles ja 90,7% Kosrae elanikest kosrae keeles.
Religioon
50% Mikroneesia elanikest on katoliiklased.[14] Igas osariigis on elanike konfessionaalse kuuluvuse osakaal erinev.
[15]
Kosrae osariigi elanikest on 95% protestandid, Pohnpei osariigi elanikest on enam-vähem 50% protestandid ja ülejäänud katoliiklased, Chuuki osariigis on 60% elanikest katoliiklased ja 40% protestandid ning Yapi osariigis on 80% elanikest katoliiklased. Peamise võõrtööjõu moodustavad filipiinlased, kes kuuluvad katoliku kogudustesse.
Protestantlikest konfessioonidest tegutsevad Mikroneesias Ühinenud Kristuse Kirik, baptistid, Päästearmee ja adventistid. Mormoonide osakaal Mikroneesia rahvastikus näitab kasvutrendi ja 5% Pohnpei elanikkonnast on mormoonid.
Katoliiklased kuulusid 3. maist1979 Karoliinide-Marshalli piiskopkonna jurisdiktsiooni alla, mille baasil moodustas paavstJohannes Paulus II23. aprillil1993 Karoliinide piiskopkonna. 2013. aastal tegutses Karoliinide piiskopkonnas 15 ilmikpreestrit ja 11 regulaarvaimulikku.[14]
Riigikaitse
Mikroneesia Liiduriikidel puudub kaitsevägi. Riigi sõjalise kaitse eest vastutab USA.
Mikroneesia elanikel on lubatud teenida USA sõjaväes, paljud on seda ka teinud, näiteks 2008. aastal oli Mikroneesia rahvaarvu kohta rohkem sõjaväelasi kui üheski USA osariigis, ja rohkem kui viiekordne langenute arv rahvastiku kohta (9 sõdurit 107 000 inimesest).
Majandus
Makromajandus
Mikroneesia Liiduriikide elanikud on peamiselt hõivatud avalikus sektoris, kalanduses ja põllumajanduses.[16] Kuigi riigil on potentsiaali turismi arendamiseks, on turistide arv väike seoses keerulise juurdepääsetavusega riiki.
Riigi majandus sõltub USA välisabist, lisaks on erasektor väike ja eraomanikud ei tegele ettevõtete pideva arendamisega.
Mikroneesia sai 1986–2001 USA-lt 1,3 miljardi USD ulatuses välisabi. USA on riigi peamine ekspordipartner. 2013 moodustasid 74,13% Mikroneesia ekspordimahust USA ja 25,87% Marshalli Saared. Peamised eksportkaubad on kala, toiduained ja must pipar.[17]
2013 olid riigi peamised impordipartnerid USA (53,24%), Jaapan (9,68%) ja Austraalia (9,23%). Riigi peamised importkaubad on toiduained, riided, arvutitehnika, koduelektroonika ja mööbel.
Ärikeskkond
Kõik Mikroneesia ettevõtted on kohustatud maksma aasta kogutulu pealt maksu. Maksu suurus on 10 000 USD pealt 80 USD ja lisatulu pealt 3%. Sotsiaalkindlustusmaksu peavad töötajale makstavast palgast maksma nii töötaja kui ka tööandja.[18]
Põllumajandus
Riigis kasvatatakse tarot, banaane ja musta pipart. Lisaks moodustavad osa põllumajandustoodangust kookospalmi saadused. Elanikud tegelevad kalandusega.
Energeetika
Igal osariigil on oma elektrivõrk. Riigis tarbitavast energiast 96% pärineb fossiilkütustest ja 1% hüdroenergiast.[19]
Jaapanlased rajasid enne Teist maailmasõda saartele väikesed hüdroelektrijaamad, mida sõja järel enam ei kasutatud. 1988 rajati Pohnpei saare Nanpili jõele hüdroelektrijaam, mis lakkas töötamast surutorustiku rikke järel.[20]
Taristu
Riigi maanteede kogupikkus on 388 kilomeetrit, millest kattega teid on 184 kilomeetrit. Riigis kehtib parempoolne liiklus.
Riigis asub 6 lennuvälja. Riigi peamised sadamad on Pohnpei, Colonia ja Lele.
Ajalugu
Igal Mikroneesia suuremal saarel on ainulaadne asustuslugu. Kirjalike andmete puudumisel on varasemate ajaloosündmuste kohta säilinud palju legende.
Pohnpei saare koloniseerimise eelne asustuslugu jaguneb kolmeks perioodiks:
enne 1100
umbes 1100 – umbes 1628 Saudeleuri dünastia valitsemisaeg
1628–1885 hõimupealike aeg
Pohnpei varasemate asukate päritolu on segane ja saare eurooplaste koloniseerimise eelne asustuslugu on seotud legendidega. Saare esimesed 17 asukat olevat saabunud lõunast. Umbes 1100. aastal rajasid läänest kanuuga saabunud vennad Olisihpa ja Olosohpa Saudeleuri dünastia. Vennad rajasid ka Nan Madoli megaliitehitise. Dünastia rajajad austasid põllunduse jumalat Nahnisohn Sahpwi, kelle kultus polnud kohalikele elanikele aga vastuvõetav. Saudeleuri dünastia teostas tsentraliseeritud haldusreformi, mille käigus jaotati saar 3 ringkonnaks. Saare ühiskonnas tõusis järgnevatel sajanditel mõjukaks preestrite klass.
Umbes 1628 paiku saabus idast sõdalane Isokelekel, kes kukutas Saudeleuri dünastia. Dünastia kukutamise kohta on teada 13 legendi. Tänapäeva pealikud peavad end Isokelekeli järeltulijateks.
Esimese eurooplasena jõudis Pohnpei saarele Hispaania meresõitja Álvaro de Mendaña 1595. 1686 andis Hispaania meresõitja Francisco de Lezcano Yapi saarele nime Las Carolinas. Alates 1826. aastast külastasid Pohnpei saart järjepidevalt vaalapüüdjad. 1852 asusid Pohnpei ja Kosrae saarele USA protestantlikud misjonärid, ehkki saared olid Hispaania mõjusfääris. Saksamaa pretendeeris samuti saartele, kuid paavstLeo XIII jättis saarte haldamise õiguse Hispaaniale. 1886 rajasid hispaanlased Lääne-Karoliinide koloonia, mis hõlmas Yapi saare. 13. märtsil1887 saabus Pohnpei saarele esimene Ida-Karoliinide kuberner Isidro Posadillo y Posadillo ja rajas Kolonia asunduse. 4. juulil 1887 toimunud ülestõusu käigus tapsid põliselanikud kuberneri. 1890 toimunud ülestõusu käigus hävitasid põliselanikud Hispaania garnisoni Pohnpeil. 1899 müüs Hispaania saared Saksamaale. Sakslased hakkasid Pohnpei saarel ulatuslikult taristut arendama ning andsid kohalikele korralduse igas kuus istutada 10 kookospalmi. Ulatuslik tööjõu kasutamine põhjustas põliselanike rahulolematuse ja järgnenud ülestõusus tapeti kuberner.
Esimese maailmasõja ajal asus Yapi saarel Saksamaa mereväebaas. Sõja käigus okupeeris Mikroneesia saared Jaapan. Saartele asus arvukalt jaapanlasi ja Teise maailmasõja lõppedes oli ainuüksi Pohnpei saarel üle 14 000 jaapanlase.
Veebruaris1944 tungisid Yapi saarele USA väed. 1947 said Karoliinid ametlikult USA haldusterritooriumiks.
Sakslased rajasid enne Esimest maailmasõda Mikroneesia esimese haridussüsteemi.
Tänapäeval tuleb riigis põhihariduse omandamiseks läbida 8-klassiline põhikool. Lapsed lähevad kooli 6-aastaselt. Lisaks avalik-õiguslikele põhikoolidele tegutsevad riigis eri konfessioonide halduses olevad erakoolid.[22]
Riigis on kõrgharidust võimalik omandada Mikroneesia kolledžis.
Kultuur
Riigi omapäraseim ehitis on Nan Madoli megaliitrajatis. Yapi ja Kosrae osariikides on koduloomuuseumid.
Mikroneesias puuduvad avalikud raamatukogud. Riigi suurim raamatukogu on Mikroneesia kolledži raamatukogu, kus on 33 000 raamatut.
Mikroneesia sportlased võistlesid esmakordselt 2000. aasta suveolümpiamängudelSydneys. Riigi suurim staadion asub Yapis, see mahutab 2000 pealtvaatajat.
↑ 5,05,15,25,3Margie C. Falanruw. "TERRESTRIAL BIODIVERSITY OF THE FEDERATED STATES OF MICRONESIA". 2002.
↑Katherine Herrera, David H. Lorence, Timothy Flynn, Michael J. Balick. "Checklist of the Vascular Plants of Pohnpei, Federated States of Micronesia with Local Names and Uses." Allertonia. 10 (oktoober, 2010): 1-192.