Meremäe vald moodustati 23. mail 1922 ja see kuulus Petserimaa koosseisu. See toimus haldusterritoriaalse reformi tulemusena, mille käigus moodustati Petserimaa nelja suure valla asemele 11 väiksemat. Meremäe vald kandis esialgu Obinitsa nime.
13. ja 14. augustil 1922 toimusid uue vallanõukogu esimesed valimised. Vallavanemaks valiti Nikolai Rammula, vallasekretäriks sai Johan Tamm. Valla kantselei asus perekond Kärneri majapidamises Põrste külas. Uus vallamaja otsustati ehitada üsnagi valla geograafilisse keskpunkti, Mihailova puustusele, ajalooliste Võru–Petseri ja Pankjavitsa–Kiirova–Orava–Räpina teede ristumiskohta.
16. mail 1923 nimetati Obinitsa vald ümber Meremäe vallaks. Samal aastal toimusid ka uued valimised, kus Meremäe vallanõukogusse kandideerisid "Krundimeeste", "Mihailova jaoskonna", "Ühendatud Mihailova ja Vasilde jaoskondade" ning "Obinitsa jaoskonna" nimekirjad kokku 75 kandidaadiga. Vallavanemaks valiti taas Nikolai Rammula ja sekretäriks Johan Tamm.
Nõukogude okupatsiooni aastatel toimis valla territooriumil külanõukogude süsteem. Omaette külanõukogud olid Kalatsovas, Obinitsas ja Veretinos, kes esialgu allusid Meremäe valla täitevkomiteele ning selle kaudu omakorda Võru maakonna ja pärast Vastseliina rajooni täitevkomiteele. Hiljem valla täitevkomitee kadus, Kalatsova külanõukogu nimetati ümber Meremäe külanõukoguks, Veretino külanõukogu liideti Obinitsaga, see jälle omakorda Meremäega. Pärast Vastseliina rajooni likvideerimist 1959. aastal hakati kuuluma Võru rajooni koosseisu.
Meremäe valla territoorium on aegade jooksul üsna oluliselt muutunud. Augustis 1944 NSV Liidu keskvõimu survel sõlmitud kokkuleppe kohaselt loovutas Eesti NSV valitsus üle poole Petserimaast Vene NFSV-le. Selle hulgas oli ka märkimisväärne osa Meremäe valla territooriumist; Krantsova, Kiirova ja Vasilde ümbruse külad. 3. septembril 1960 liideti aga Meremäe külanõukoguga üks osa tolleaegsest Illi külanõukogust (Kapera, Möldre ja Vana-Vastseliina piirkonna külad).
Meremäe valla omavalitsuslik staatus taastati 5. märtsil 1992. 1. jaanuaril 1998 anti eelpool nimetatud Vastseliina kihelkonda kuulunud külad tagasi Vastseliina vallale ning seejärel hõlmas Meremäe vald 132 km² suuruse territooriumi, kus asus 87 ajaloolise Setumaa suuremat ja väiksemat küla.
Meremäe vallamaja on asunud mitmes kohas. Valla algusaastal asus kantselei perekond Kärneri majapidamises Põrste külas, hilisem vallamaja hoone ehitati Meremäele ning seal asub täna Meremäe noortekeskus, 1932. aastal valmis praegune vallamaja.[4]
Skulptuurid: Seto lauluema kuju seisab Obinitsa paisjärve kõrgel kaldal, skulptoriks Elmar Rebane, 1986. Monumendi ümber on maakivid mälestustahvlitega kuulsamatele siitkandi rahvalaulikutele.