Antiiksetes geograafiaallikates külgnes Möösia lõunas Haemuse (Balkan) ja Scarduse (Šar) mägedega, läänes Drinuse (Drina) jõega, põhjas Donarise (Doonau) jõega ja idas Euxinega (Must meri).
Möösia osad kuulusid geetide kuninga Burebistariiki, kes kehtestas aastatel 82–44 eKr oma võimu suure osa Põhja-Balkani üle. Ta juhtis rööv- ja vallutusretki kogu Kesk- ja Kagu-Euroopas, allutades enamiku naaberhõimudest. Pärast tema mõrvamist vandenõu käigus jagati tema riik mitmeks väiksemaks riigiks.
Aastal 86 pKr käskis Daakia kuningasDuras oma vägedel rünnata Rooma Möösiat. Pärast seda rünnakut saabus Rooma keiserDomitianus isiklikult Möösiasse ja reorganiseeris selle aastal 87 pKr kaheks provintsiks, mida eraldas Cebrus (Ciabrus) jõgi: läänes Moesia Superior – Ülem-Möösia (tähendusega 'ülesvoolu') ja idas Moesia Inferior – Alam-Möösia (ka Ripa Thracia), (alates Doonau suudmest ülesvoolu). Kumbagi valitsesid keiserlik konsulaarlegaat ja prokuraator.
Möösiast alustas Domitianus tulevaste kampaaniate kavandamist Daakiasse ja 87. aastal alustas ta tugevat pealetungi Daakiale, käskides kindral Cornelius Fuscusel rünnata. See tõttu viis Fuscus 87. aasta suvel 5 või 6 leegionit üle Doonau. Kampaania daaklaste vastu lõppes ilma otsustava tulemuseta ning Daakia kuningasDecebalus eiras karjuvalt rahutingimusi (89 pKr), mis olid sõja lõpul kokku lepitud.
Hiljem saabus Möösiasse keiser Trajanus ja käivitas u. 101. aasta märtsis–mais oma esimese sõjalise kampaania Daakia kuningriiki, liikudes Doonau põhjakaldale ja võites Daakia armeed Tapae juures, Karpaatide mäekurus (vaata Teine Tapae lahing). Kuid Trajanuse väed olid lahingus väntsutada saanud ja ta pani kampaania jätkamise aastaks seisma, et tervendada vägesid, tugevdada ja ümber rühmitada. Järgmisel talvel käivitas kuningas Decebalus vasturünnaku üle Doonau rohkem allavoolu, kuid see löödi tagasi. Trajanuse armee edenes Daakia territooriumile ja sundis kuningas Decebalust aasta hiljem talle alluma.
Trajanus tuli Rooma tagasi triumfiga ja sai tiitli Dacicus. Võidu mälestuseks püstitati Tropaeum Traiani. Kuid Decebalus võttis aastal 105 ette sissetungi Rooma territooriumile, püüdes mõnd hõimu jõest põhjas keisririigi vastu õhutada. Trajanus liikus taas välja ja pärast seda, kui Apollodoros Damaskusest ehitas talle suure silla üle Doonau, vallutas ta aastal 106 osa Daakiast (vaata ka Teine Daakia sõda).
Millalgi 272. aasta paiku sündis Möösia linnas Naissuses või Nissas (nüüd Niš Serbias) tulevane keiser Constantinus Suur.
Keiser Diocletianuse (284-305) haldusreformidega mõlemad Möösia provintsid reorganiseeriti. Moesia Superior jagati kaheks, põhjaosa moodustas Moesia Prima provintsi, sealhulgas linnad Viminacium ja Singidunum, samas lõunaosa organiseeriti uueks Dardania provintsiks, sealhulgas linnad Scupi ja Ulpiana. Samal ajal jagunes Moesia Inferior kaheks: Moesia Secunda ja Scythia Minor. Moesia Secunda peamised linnad olid Marcianopolis (Devnja), Odessos (Varna), Nicopolis (Nikopol), Abrittus (Razgrad), Durostorum (Silistra), Transmarisca (Tutrakan), Sexaginta Prista (Ruse) ja Novae (Svištov), täna kõik Bulgaarias.
Pärast aastat 238 pKr tungisid Möösiasse sageli või rüüstasid Daakia karpid ja idagermaani hõimgoodid, kes tungisid Möösiasse aastal 250. Hunnide tugeva surve all ületasid goodid Valensi valitsemisajal (376) taas Doonau ja asusid tema loal Möösiasse. Pärast nende sinnaasumist tekkisid peagi tülid ja goodid võitsid Fritigerni juhtimisel Valensit suures Adrianoopoli lahingus. Need goodid on tuntud kui möösiagoodid, kelle jaoks Wulfila tegi goodikeelse piiblitõlke.