Löss on enamasti helekollast või pruunikat värvi. Löss koosneb küll peeneteralistest osakestest, kuid kaltsiitsetsemendi tõttu on nad sageli nii tugevasti üksteise külge kleepunud, et lössikihist võib moodustuda ka vertikaalne sein.
Tuntuimaks lössi esinemiskohaks on Hiina põhjaosas asuv Hiina lössiplatoo, kuid lössi leidub ka mujal. Nimetus "löss" on pärit SaksamaaltReini orust.
Lössiformatsioonid on tekkinud Pleistotseeniajastikultuulte kantud tolmust ja liivast. Lössi settematerjali lähtekohaks on olnud kõrbed, kuivanud jõeorud, liustikusetted jne. Lössi moodustavad mineraaliterad on enamasti nurgelised, mis viitab nende suhteliselt väiksele kulutusastmele.[1]
Lössil kujunenud mullad on viljakad, kuid väga haavatavad erosioonile.
Viited
↑Jackson, J. A. (1997). Glossary of Geology (4. trükk). Alexandria, Virginia: American Geological Institute. Lk 375. ISBN 0922152349