Kornet arenes välja postisarvest pärast seda, kui sellele lisati 19. sajandi esimesel poolel postisignaalide erikõrguseliste helide täpsemaks mängimiseks 3 pumpventiili.
Tänapäeva kornetitel on pumpventiilide kõrval kasutusel ka klappventiilid, ehk pöördventiilid.
Kornetitel on B-häälestus ning nende heliulatus on väikese oktavi e-st teise oktavi b-ni, kuid see sõltub mängija võimetest.
Kornet erineb trompetist selle poolest, et toru on pigem koonusekujuline kui silindriline. Ka on korneti huulik sügavam ja pilli kõla pehmem. Kornetit kasutatakse orkestrites viisipillina.