Kihelkonda on esimest korda mainitud 1559. aastal Kõrve (Corper) nimega. Aastani 1639 oli Kolga-Jaani Põltsamaa abikogudus.
Naaberasualatest soode ja metsadega eraldatud Kolga-Jaanis oli 16.–19. sajandil kõrge iive ja suhteliselt tihe asustus. Hoogsasti tehti uudismaad ja rajati peamiselt vabadikukohti.
Kolga-Jaani elu edenemisele aitas kaasa Meleski-Rõika peeglivabriku rajamine. Peeglivabrik avati 1795. aastal.[1]1860. aastate lõpus algas kihelkonnas talude päriseksostmine. Sellal toimus ka väljaränne Venemaale.[1]
Kihelkonna keskuseks kujunes kiriku ümber tekkinud Kolga-Jaani alevik. Rahvastikust kuulus valdav enamik luteri kirikusse. Samas oli märkimisväärselt suur ka õigeusuliste osa ning 19. sajandi keskel siirdus ligi 26% elanikkonnast apostlikku õigeusku.[1]
Rõivastel olid 19. sajandi keskpaiku järgmised iseloomulikud tunnused:
Naisterõivastus
Särgil oli Põhja-Viljandimaale iseloomulik lai mahapööratud krae, kraeotsad põimpiluga. Särkide õlalappidel ja varrukavärvlitel valge linase niidiga tikitud püvisilmpistes külakirjad. Särgikaeluse kinnitiks ja ehteks vitssõlg või väike prees, keset rinda oli suur prees või kuhiksõlg
Pikitriibulised seelikud, millel ülekaalus sinised ja punased toonid
Valge linane narmaskaunistusega põll
Potisinisest koduvillasest riidest või tumesinisest või mustast vabrikukalevist pidevseesiline kampsun
Kukesaba- ehk ratastanu, pidulikke tanusid tärgeldati
Valged villaste värviliste roositud kirjadega või lihtkoelised sukad