Kirikulugu ehk kirikuajalugu ehk kiriku ajalugu on teadusharu, mis tegeleb kristluse ajaloo uurimisega. Tänapäeval on kirikulugu interdistsiplinaarne uurimisvaldkond, mida võib käsitleda nii osana teoloogiast kui ka ajaloost.
Kirikuloo käsitlusaineks on antiikmaailmas tekkinud kristlike kirikute arengulugu tänapäevani. Akadeemiliselt ei ole enam pädev arusaam, et Jeesus on kirikute rajaja. Pigem tekkisid esimesed kristlikud kirikud mõnede evangeeliumiteks nimetatavate tekstide ümber.
Kirikulugu kui ajalooteadus
Kirikulugu on ajalooteadus oma meetodi poolest. Kirikulugu on seotud ajalooliste allikatega: kirjalikud allikad (ürikud, aktid, kirjad, kroonikad) või monumentaalsed allikad (raidkirjad, kirikud, kloostrid). Kirikulugu saab välja öelda vaid seda, mida ta suudab allikatest lähtuvalt tõestada, teispool allikaid algab ajalooline romaan. Kirjalike allikate ehtsust tuleb uurida, kriitiliselt laitmatute tekstidena välja anda ja kommenteerida. Seda, kui tähtis allikate taoline editsioon on, mõisteti alles 16. sajandil.
Oluline on allikate töötlemine, interpreteerimine ja usutavuse kontrollimine.
Distsipliini teemad
Kirikuloo mõisteid
Aabel - Aabraham - Aadam - Apostel - Apostlik suktsessioon - Augustinus
Enchiridion (Augustinus)
Ester - Evangeelium
Jeesus Kristus - Johannese evangeelium - Jumala nimi
Katehhees - Kirik (pühakoda) - Klooster - Kristus
Märter
Nelipühad
Kristus - kristlus - Kirikukogud -
reformatsioon
Oikumeenia - ordud
Paavst - Patriarh - Paulus - Peapiiskop - Peetrus - Piiskop - Prohvet - Pühitsus
Uus Testament - Vana Testament
Kirjandus
- Riho Saard, "Euroopa üldine kiriku ajalugu selle algusest kuni tänapäevani", kirjastus Argo 2005.