Mõisa puidust ühekorruseline baroksiilis peahoone püstitati mõisa arvatavasti 18. sajandi lõpul. Mõisa peahoone on hävinud, kasutuseta jäänud hoone varises 1950.–1960. aastatel ning selle varemed likvideeriti lõplikult 1972. aastal.
Tähtsamad mõisa kõrvalhooned, teiste seas ait, tall-tõllakuur ja valitsejamaja, paiknesid peahoone esise auringi äärtes. Ülejäänud kõrvalhooned asetsesid läheduses ning peahoonest kagu pool. Peahoone taga (loode pool peahoonet) oli suur 1,6 hektari suurune Kõrgessaare mõisa park, selle taga omakorda aga asus Hollandi stiilis mõisa tuulik, mis on hävinud.
Kõrgessaare mõisa viinaköök
1880. aastal püstitati suurejooneline historitsistlik Kõrgessaare mõisa viinaköök, mis asus mõisasüdamest 250 meetri jagu kirdes. Viinavabriku ees on väike tiik jahutusvee tarbeks. Kõige paremini on mõisasüdamest säilinud viinavabrik, mis on säilitanud oma ajaloolise väliskuju. Mõisa viinaköögi ees on vana tiik, mille kaldal asub 1989. aastal avatud ja Riho Kulla kavandatud mälestuskivi 1941. aastal põhja lastud tulelaevale Hiiumadal.
1911. aastal hakati mõisast paarsada meetrit kagusuunal ehitama aktsiaselts La Viscosa kunstsiidivabrikut, mis aga 1914. aastal alanud Esimese maailmasõja tõttu ei hakanudki tööle. Aktsiaseltsi asukoht oli Peterburi, osanikeks peamiselt juutidest vabrikandid Belgiast, Inglismaalt ja Prantsusmaalt, kohapealseks direktoriks üks osanikke Cogan-Bernstein. Vabrikutöölistele ehitatud töölisasulast kujunes Kõrgessaare alevik, rahvapäraselt Viskoosa.
Tänapäevaks on alles mõned kõrvalhooned. Muu hulgas on säilinud 1880. aastal ehitatud viinaköök, ait, valitsejamaja ja kaks lubjapõletusahju, millest kolm esimest on muinsuskaitse all.