Maakitsuse kreekakeelne nimi Isthmos pärineb vanakreeka keelest. See tähendab tõlkes kaela ja viitab maismaa kõige kitsamale kohale.
Kórinthose maakitsust teati antiikajal kui maamärki, mis eraldas Peloponnesost Kreeka mandriosast. 1. sajandil kirjeldas geograaf Strabon maakitsusel asuvat steeli, mille peal oli kaks pealdist. Üks neist osutas ida poole Atikas asuva Megara linna suunas ning kandis kirja „See pole Peloponnesos, vaid Joonia“ (kr k „τάδ᾽ οὐχὶ Πελοπόννησος, ἀλλ᾽ Ἰωνία“). Teine osutas lääne poole ehk Peloponnesose suunas ja sellele oli kirjutatud „See on Peloponnesos, mitte Joonia“ (kr k „τάδ᾽ ἐστὶ Πελοπόννησος, οὐκ Ἰωνία“). Antiikaja kirjaniku Plutarchose sõnul oli kivisamba püstitanud Atika kangelane Theseus teekonnal Ateenasse.
1893. aastal avati Kórinthose maakitsust läbiv 6,4 km pikkune Kórinthose kanal, mistõttu võib Peloponnesose poolsaart tinglikult nimetada saareks. Praegu ühendavad kanali kaldaid kaks maanteesilda, kaks raudteesilda ja kaks liftsilda. Kanali lääneosas on militaarsel otstarbel kasutatav sild.