Informaatika ehk arvutiteadus (ka arvutiasjandus; inglise computer science, saksa Informatik, prantsuse informatique) on info struktuuri, hankimist, töötlemist ja esitamist käsitlev teaduse ja tehnika haru[1]. Informaatikat seostatakse tänapäeval eeskätt arvutitega.
Definitsioon
Eestikeelsetes teatmeteostes on informaatikat defineeritud nii:
Nimetus
Eesti keeles on informaatika kohta käibel peamiselt nimetus, mille eeskuju on võetud saksa ja prantsuse keelest. Inglise keele eeskujul moodustatud "arvutiteadus" on vähem kasutatav ning mõnikord mõistetakse selle all informaatika haru teoreetilist informaatikat.
Sõnad Informatik ja informatique on moodustatud sõnast Information või information (informatsioon) sõnade Mathematik ja mathématique ('matemaatika') eeskujul. Sõna võeti saksa ja prantsuse keeles kasutusele 1960. aastatel.[5]
Inglise keeles (USA-s) ei ole sõna informatics laia kasutamist leidnud. Selle asemel kasutatakse otseselt arvutitele viitavat terminit computer science. Et vältida paljude informaatikute meelest liiga tihedat sidumist arvutitega, kasutatakse ka väljendit computing science ('arvutusteadus').[5]
Euroopa arvutiteaduse, informaatika, arvutitehnika jne instituute, teaduskondi ja uurimisasutusi koondab erialaselts Informatics Europe.[6]. See organisatsioon annab välja ka Euroopa riikide akadeemiliste üksuste, kraadide nimetuste ja statistika ülevaateid.[7]
Informaatika põhiharud on teoreetiline informaatika ehk arvutiteadus kitsamas mõttes, praktiline informaatika ja tehniline informaatika ehk arvutitehnika. Kõrvalvaldkondade seas on interdistsiplinaarsed teadusharud informaatika didaktika, tehisintellekt ja sotsiaalinformaatika.
Rakendusinformaatika hõlmab informaatika rakendusi igapäevaelus ja teistel erialadel, näiteks majandusinformaatika, geoinformaatika, meditsiiniinfomaatika.
Vaata ka
Viited
Kirjandus