Hiiu maakond hõlmab terve Hiiumaa ja Kassari saare ning väiksemad laiud. Laidudest suurim on Vohilaid. Hiiumaast kagus asuvad Hiiumaa laiud, mille hulka kuulub tegelikult ainult osa maakonna piiridesse jäävatest väikesaartest.
Kõrgeim punkt on Tornimägi, 68 m.ü.m.
Pikim jõgi on Luguse jõgi, 21 km.
Suurim järv on Tihu Suurjärv, u 85 ha.
Suurim soo on Pihla raba, u 3050 ha.
Rannajoone kogupikkus on u 326 km.
Rahvastik
Demograafilised näitajad
Arvestuslikult seisuga 1. jaanuar 2009 oli Hiiu maakonnas 10 097 elanikku. Neist 47,91% oli mehi ja 52,09% naisi. Sündimuse üldkordaja oli 7,13‰, suremuse üldkordaja 13,67‰ ja loomulik iive −6,54‰. 98,35% elanikest oli eestlased ja 1,02% venelased. Alaealisi (vanuses 0–14) oli 14,46%, tööealisi (vanuses 15–64) 69,95% ja pensioniealisi (65 ja vanemad) 15,59%. Töötuse määr[4] oli 5,1%. Rahvastiku tihedus oli 9,9 in/km².[5]
Asustusüksused
Hiiu maakonnas on üks linn, kaks alevikku ja 182 küla.
Esimesed Hiiumaa asukad olid tõenäoliselt hülgekütid, kelle laager asus Kõpu poolsaarel umbes 5000 eKr. Muinaaja lõpus oli Hiiumaa arvatavasti Saaremaa üsnagi hõredalt asustatud tagamaa. Eestlaste muistse vabadusvõitluse järel 1228. aastal on Hiiumaad nimetatud "tühjaks saareks" (ladina keelesinsula deserta, que dicitur Dageida). Keskajal jagati Hiiumaa Mõõgavendade, seejärel Liivi ordu ja Saare-Lääne piiskopkonna vahel. Ordule kuulus saare idapoolne kolmandik, ülejäänut valitses piiskop.
Saare (ja piirkonna) ajalooline saksakeelne nimi on Dagö (ladinaDageida) tuleneb rootsi keelest ja tähendas algselt arvatavasti päevasaart.
17.–20. sajandil kuulus praegune Hiiu maakonna ala halduslikult Läänemaa (Haapsalu kreisi) koosseisu. Maakonnakeskus Kärdla kujunes esimest korda 1564. aastal mainitud rannarootslaste külast, mis hakkas kiiresti kasvama pärast kalevivabriku ületoomist Suuremõisast Kärdlasse 1820.–1830. aastatel. Kärdla kalevivabrik põletati maha taganevate punaarmeelaste poolt 1941. aastal ja selle varemed lammutati. Kuigi Kärdla sai 1938. aastal linnaks, jäi Hiiumaa ka Teise maailmasõja eelse Eesti Vabariigi ajal Läänemaa osaks.
Hiiumaa majandust kujundavad eelkõige saareline asend ja väike territoorium. Saare suurimaks ja olulisemaks majandusharuks on tööstus, millest üle 65% moodustab plasti- ja koostetööstus. Teisteks olulisemateks majandusharudeks on ehitus, kaubandus, turism ja transport. Tänu oma merelisele asendile sõltub tooraine sisse- ja väljavedu täielikult mere- ja õhutranspordist. 2012. aastal moodustas Hiiumaa väliskaubandusest 60,8% eksport ja 39,2% import.[7] Saare tööhõive määr oli 2012. aastal 54,6%[8] ja töötuse määr 11,8%. Keskmine brutopalk oli 760 eurot kuus.[9]
Tähtsaim tööstusharu aastatel 2002–2005 oli puidutööstus, mis tegeleb saarel puidu töötlemise ja puidust toodete valmistamisega. Suurimaks puidutöötlejaks saarel on Lauka saeveski. Alates 2006. aastast on plastitööstus kasvanud Hiiumaa suurimaks tööstusharuks. Saarel asub umbes 10 plastitööstusettevõtet, millest olulisim on Dagöplast. Hiiumaal on hästi arenenud toiduainetööstus. Saarel on kala- ja pagaritööstus ning kulinaaria. Suurim toiduaineettevõte on Hiiumaa Tarbijate Ühistu tütarettevõte HTÜ Tootmine. Lisaks valmistatakse saarel tekstiili- ja metallitooteid.
[10]
Suuruselt teine majandusharu on kaubandus ja teenindus.[10] Kuni 2011. aastani oli ainsaks kaubandusketiks saarel Coopi poodide võrgustik. Selveri tulekuga Hiiumaale suurenes sektoris konkurents ning paljud väikesed poed on raskustesse sattunud ja suletud.
Suvehooajal on enamus saare elanikke otseselt või kaudselt seotud turismisektoriga. Aastas külastab Hiiumaad umbes 160 000 turisti,[11] keda on peaaegu 20 korda rohkem kui saare püsielanike. Turiste teenindavad saarel asuvad majutus- ja toitlustusettevõtted.
Hiiumaal tegeletakse ka kalanduse ja põllumajandusega. Esindatud on kalapüük ja -kasvatus ning taime- ja loomakasvatus. Suurim kalandusettevõte on AS Hiiu Kalur[10] ja suurim põllumajandusettevõte Hiiumaa Agro OÜ.
Ehitussektoris on saarel esindatud üld- ja teedeehitus, eri-, elektri- ja maaparandustööd ning projekteerimine.
Ajakirjandus
Hiiumaal ilmus kaks maakonnalehte kuni 2004. aastani, mil need ühinesid: Hiiu Leht omandas Hiiumaa.