Harald Kaunisjuus (vanapõhjaHaraldr hárfagri, norraHarald Hårfagre, ka Harald Halfdansson või Harald I; umbes 850 – umbes 933) oli esimene Norra kuningas.
Haraldi kohta on säilinud väga vähe tema eluajast pärinevat teavet. Teada on vaid kaks Þorbjörn Hornklofiskaldipoeemi – "Hrafnsmál" ja "Glymdrápa". Peamised andmed tema elukäigu kohta pärinevad 12. sajandist alates valminud saagadest. Et need saagad sisaldavad sageli vasturääkivusi ja tõenäoliselt ka väljamõeldisi, on Haraldi tegeliku elukäigu kohta vähe teada.
Kuigi Haraldit on traditsiooniliselt peetud Norra ühendajaks, usuvad tänapäeva ajaloolased, et tema võim piirdus Lõuna-Norra rannikualadega.
Haraldi elukäik saagade põhjal
Kuningasaagade järgi sündis Harald Ynglingite suguvõssa kuuluva Halvdan Musta pojana. Halvdan valitses mitut Vestfoldis asuvat väikekuningriiki. Tema surma järel 860. aastal pääses võimule noor Harald. Vastse kuninga nooruse tõttu valitses tema eest regendina tema ema vend Guthorm.
Saagade järgi sai Norra ühendamine alguse pärast seda, kui Hordalandi kuninga Eiriku tütar Gyda keeldus Haraldiga abiellumast. Gyda ütles, et tema ei abiellu Haraldiga enne, kui viimasest on saanud kogu Norra kuningas. Sealsamas andis Harald vande oma juukseid enne mitte kammida ega lõigata, kui kogu Norra temale allub. Alles kümme aastat hiljem, kui ta oli allutanud endale kogu Norra, korrastas ta oma juuksed ning sai liignimeks Kaunisjuus.
866. aastal vallutas Harald mitu Kagu-Norras asuvat väikekuningriiki, mis seni olid allunud Rootsi kuningale Erik Eymundssonile. 872. aastal saavutas Harald suure võidu Hafrsfjordi lahingus, misjärel võis ennast kogu Norra kuningaks pidada.
Haraldi võimule kujutasid ohtu paljud vaenlased, kes olid põgenenud Islandile, Orkney saartele, Shetlandi saartele, Hebriididele, Fääri saartele ja Mandri-Euroopasse. Harald sundis pagendusse ka hulga rikkaid ja mõjukaid ülikuid. Viimaks oli Harald sunnitud oma vaenlaste hävitamiseks korraldama sõjakäigu saartele ja Šotimaale.
Oma valitsusaja lõppjärgus andis Harald kõigile oma poegadele maad, mida nad tema esindajatena valitsesid. Kõrges vanuses andis ta ülemvõimu riigis oma lemmikpoja Eiriku kätte. Algul valitses Eirik koos isaga, aga kui Harald oli juba 80-aastane, andis ta kogu võimu pojale üle.