Haigus (kreeka νόσος nosos 'haigus', 'tõbi', ladinamorbus) on organismi ehitusliku terviklikkuse või talitluse hälve, mis põhjustab häireid organismi tegevuses. Organismi all tuleb mõelda nii taim- kui ka loomorganismi (sealhulgas ka inimest).
Haiguse biopsühhosotsiaalses mudelis on bioloogiliste tegurite kõrval kindel koht ka psühholoogilistel ja sotsiaalsetel teguritel ning haigus kujuneb välja sotsiaalsete, psühholoogiliste ja bioloogiliste tegurite vastastikuse toime tulemusena. Sellest mudelist lähtudes peaks meditsiiniline diagnoos sisaldama alati bioloogiliste, psühholoogiliste ja sotsiaalsete tegurite vastastikuse mõju hinnangut, et objektiivselt määrata tervislikku seisundit ja anda vajalikke ravisoovitusi.
Juriidilises mõttes tähendab haigus sama mis tervisekahjustus – see on inimese kehalise või vaimse heaolu häirituse seisund, mis objektiivsel hinnangul vajab väljaravimist, st tervise taastamine eeldab meditsiinilist sekkumist.
Haigus teaduses
Humaanmeditsiinis tegelevad haigustega seotuga paljud teadusharud: patoloogia, nosoloogia jpt.
Ajaloolised kontseptsioonid
Kirjandus
W. R. Wells, "A New Theory of Disease: Based Upon the Principle that Man is a Compound Electrical Magnet. Also A new method of cure, by means of the various qualities of electricity.", Rochester, N.Y. 1862, Google`i raamatu veebiversioon (vaadatud 07.08.2013)
Femi Oyebode, "Psüühilised sümptomid Andrew Simsi käsitluses. Sissejuhatus kirjeldavasse psühhopatoloogiasse", 4. väljaanne, Tartu Ülikooli Kirjastus, tõlkija Liisa Randviir, toimetaja Triin eller, 2013, ISBN 978-9949-32-203-9