Hüpotalamuse põhi ja ajuripatsi vars on ühendatud eminentia medialise kaudu. Koos ajuripatsiga moodustab keskus hüpotalamo-hüpofüsaarse süsteemi – olles ajuripatsi koordinaatoriks ja ka endokriinsüsteemi regulaatoriks.
Hüpotalamuse areng, anatoomia, morfoloogia, histoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti, indiviiditi kui ka arenguastmeti.
Nii isastel kui ka emastel madudel kontrollib hüpotalamus suguküpsuse saabumist ja seksuaalset käitumist, nagu isaste võitlused, vastuvõtlike emaste otsimine-leidmine, kopulatsioon ja järelkasvu tagamine, aga ka enesekaitsega seotud käitumist.
Imetajatel
Inimestel
Hüpotalamus on vaheaju alumine osa (kolmanda vatsakese põhi) ja paikneb talamuse all, kolmanda vatsakese ja subtalamuse vahel.[4]
Inimestel koosneb hüpotalamus ositi valgeainest ja väiksematest hallaine kogumikest:
hallköber (tuber cinereum) (hallköbru sees paikneva tuumaga (tuberomammillary nucleus) seostatakse söögiisu regulatsiooni ja ka sõltuvuskäitumist, see on ajus ainuke osa, kus komplekteeritakse histamiini, hallköbru tipus paikneb lehter ja selle otsas ajuripats) jnt.
Hüpotalamus moodustab allapoole ahenedes lehtri (infundibulum). Lehtri küljes paikneb inimestele tähtsaimaks peetav sisesekretoorne nääre – ajuripats (hypophysis).[1]
Inimestel seostatakse hüpotalamusega mitmeid haiguslikke seisundeid. Kuna hüpotalamus kontrollib ajuripatsi tööd, siis vahel käsitletakse nendega seotud haiguslikke seisundeid hüpotalamo-hüpofüsaarsete haiguslike seisunditena: nagu hüpofüsiit, hemokromatoos, Praderi-Willi sündroom [Q87.1], Russelli-Silveri sündroom [Q87.1] jt.
↑Ray C. Henrikson, Joseph E. Mazurkiewicz, Histology, Volume 518, lk 348, 1997, Lippincott Williams & Wilkins, Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 16.03.2014) (inglise keeles)