Valiku, otsuse, hinnangu või käitumiseerapooletus on valiku, otsuse, hinnangu või käitumise omadus, mis seisneb sõltumatuses sellest valikust, otsusest, hinnangust või käitumisest mõjutatud isikute (või üldisemalt: asjade) teatud omadustest. Näiteks isiku väljavalimise puhul konkursil võib erapooletus võib tähendada seda, et valiku tegemisel ei arvestata kandidaatide teatud omadusi, näiteks sugu või sõprust valiku tegijaga. Isiku erapooletus mingis olukorras seisneb selles, et tema valikud, otsused, hinnangud ja käitumine on erapooletud.
Bernard Gert (1995: 104) defineerib erapooletuse nii: A on rühma G suhtes erapooletu aspektis Rsiis ja ainult siis, kuiAtegusid ei mõjuta üldse see, kes rühma G liikmetest tema tegudest kasu saab või kahju kannatab. Erapooletuse mõiste nõuab aspekti ja rühma väljatoomist.[1]
Erapooletuse koht moraalis
Tänapäeva moraalifilosoofias peetakse erapooletust moraali nõudeks või isegi fundamentaalseks koostisosaks. Brad Hooker (2010) eristab kolmesuguseid moraalse erapooletuse hinnanguid: 1) küsitakse, kas moraalireegleid rakendatakse erapooletult; 2) otsuste tegemisel lähtutakse erapoolikust heatahtlikkusest; 3) esimest järku moraalireegleid hinnatakse erapooletust vaatekohast.
Erapooletu heatahtlikkus ei pruugi ka olla moraalsuseks piisav: isiku kohane ja austav kohtlemine võib nõuda tundlikkust tema vajaduste ja väärtuste suhtes, empaatiat tema kannatuste suhtes jm emotsionaalseid ja kognitiivseid reaktsioone. Et erapooletust määratletakse selle kaudu, mida erapooletu subjekt arvesse ei võta, siis võib jääda mulje, et erapooletu subjekt on ebaisikuline või isegi ükskõikne.[1]
Tundub ka usutav, et mõned moraalse erapoolikuse vormid (lojaalsus perekonnale, kogukonnale või kodumaale) on moraalselt imetlusväärsed või isegi kohustuslikud[3].
Artikli kirjutamine on selles kohas pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud.
Bernard Gert. Moral Impartiality. – Midwest Studies in Philosophy, 1995, XX, lk 102–127.
John Cottingham. Partiality and the Virtues. – Roger Crisp (toim). How Should One Live? Essays on the Virtues, Oxford: Clarendon Press 1996.
Brian Feltham, John Cottingham. Partiality and Impartiality: Morality, Special Relationships, and the Wider World, New York: Oxford University Press 2010.
Brad Hooker. When is Impartiality Morally Appropriate?, lk 26–41.