Elektrivoo tihedus ehk elektriline nihe (elektrinihe) ehk elektriline induktsioon on makroskoopilist elektrivälja kirjeldav vektor D → → --> . {\displaystyle {\vec {D}}.}
Elektrivoo tiheduse D mõõtühik on kulon ruutmeetri kohta (C/m2).
Elektrivoo Ψ Ψ --> {\displaystyle {\mathit {\Psi }}} tihedus laengut ümbritseva pinna elemendis dA
Vootiheduse D → → --> {\displaystyle {\vec {D}}} saab avaldada elektrivälja tugevuse E → → --> {\displaystyle {\vec {E}}} ja polarisatsiooni P → → --> {\displaystyle {\vec {P}}} kaudu:
kus ε ε --> 0 {\displaystyle \varepsilon _{0}} on elektriline konstant.
Juhul kui vootihedust mõõdetakse vaakumis, siis D → → --> = ε ε --> 0 E → → --> {\displaystyle {\vec {D}}=\varepsilon _{0}{\vec {E}}} ; isotroopses dielektrikus D → → --> = ε ε --> r ε ε --> 0 E → → --> {\displaystyle {\vec {D}}=\varepsilon _{\mathrm {r} }\varepsilon _{0}{\vec {E}}} , kus ε ε --> r {\displaystyle \varepsilon _{\mathrm {r} }} on dielektriku suhteline läbitavus.