Cluny kolmas kloostrikirik oli Cluny kloostri kirik, millest tänapäeval on säilinud vaid väike osa (umbes 10% algsest ehitisest): pikema transepti lõunapoolne haru koos torniga ja lühema transepti üks külg koos apsiididega. Keskajal ja varauusajal oli Cluny kloostrikirik pikka aega Euroopa suurim kirik enne Rooma Peetri kiriku püstitamist 16. sajandil.
Ajaloost
Cluny I
Esimene Cluny kloostri kirik abt Berno ajal võis olla lihtne kolmelööviline transeptita basiilika[1], võib-olla tornidega nagu kirjutab ette umbes 800. aasta paiku Sankt Gallenis kirjutatud ideaalse kloostri plaan[2].
Cluny II
Abt Odo ajal laienes klooster tunduvalt ja mõnikümmend aastat hiljem ehitati abt Majoluse ajal teine kloostrikirik, mis õnnistati 981. aastal. Selle ehitise kohta on oletusi tehtud kirjalikele allikatele ja arheoloogilistele väljakaevamistele toetudes. See oli arvatavasti kolmelööviline puulaega basiilika, selle lääneotsas asus narteks kahe läänetorniga ning idaotsas torniga ja kabelitegakooriruum. Kirikul oli ka märgatavalt eenduv transept, millest kooriruumi suunas jäi läbikäidavate kabelite rida[1], neid kabeleid on peetud ka täisnurkse lõpuga kõrvalkoorideks[3]. Cluny II kavatis mõjutas Burgundia, aga ka Normandia ja Saksamaa romaanikat[3].
Cluny kloostrikiriku arhitektuuriline võimsus ja julgete konstruktsioonivõtete rakendamine (varane teravkaare kasutus võlvides, oletatud on isegi mingit tüüpi tugikaarte kasutust) ehitises mõjutas 12. sajandil oluliselt eelkõige Burgundia ehituskoolkonda, aga ka ehituskunsti Prantsusmaa kaugemates provintsides ja välismaal.
Kirik rüüstati Prantsuse revolutsiooni ajal kui üks vana korra sümboleid, selle raamatukogu ning arhiiv põletati. Laguneva mahajäetud hoone kivisid kasutati ehitusmaterjalina. Tänapäeval on kunagisest võimsast hoonest säilinud ainult riismed. 1928. aastal ameerika arheoloogi Kenneth J. Conanti juhtimisel toimunud väljakaevamised paljastasid kloostri alusmüürid ja kiriku sammaste baasid, mis andsid tunnistust kloostri kunagisest suurusest.
Pildid
Sissekäik kloostrisse vaatega kirikule. 18. sajandi joonistus
Eeskiriku kinnimüüritud lööv ja peakiriku sammaste baasid
Külglöövi üks madalate teravkaartega võlvik ja külglöövi ümarkaarsete kilpkaarte jäljed
↑"Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 5. september 2020. Vaadatud 12. juunil 2020.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
↑ 3,03,13,2V. Vaga Üldine kunstiajalugu. Tallinn, 1999