Akadeemilise karjääri ajal keskendus Saavedra Lamas oma peamistes avaldatud töödes tööõigusele, rõhutades vajadust üldiselt tunnustatavale doktriinile tööjõu kasutamise kohta. Ta oli seotud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) esimeste tegemistega, ja mitmed tema tööd said aluseks Argentina tööseadustikule.
1906. aastal algas tema poliitiline karjäär ja 1908. aastal valiti ta Argentina parlamenti, kus ta tegutses järjest kahes koosseisus ning kus tema põhiteemaks olid rahvusvahelised suhted. 1915. aastal sai temast justiits- ja haridusminister.
Väljapaistvaim neist oli edumeelne Lõuna-Ameerika sõjavastane pakt, mis sätestas, et sõjaolukorra tekkimise korral kahe või enama allakirjutanu vahel on ülejäänud allakirjutanud riigid kohustatud looma erikomiteesid sõjategevuse lõpetamiseks ning astuma diplomaatilisi ja majanduslikke samme mõlema vaenupoole vastu, kuni need lepivad kokku sõjategevuse lõpetamises. Selle leppe ratifitseeris enamik Ladina-Ameerika riike ning hiljem võeti see vastu Rahvasteliidus, ning selle allkirjastasid ka Ameerika Ühendriigid ja 11 Euroopa riiki.
1932. aastal algatas ta Washingtoni 3. augusti deklaratsiooni, milles kinnitati, et Ameerika rahvad keelduvad tunnustamast territoriaalseid korraldusi, mis on saavutatud okupatsiooni või relvade abil vallutamise teel.
1936. aastal valiti Saavedra Lamas Rahvasteliidu täiskogu presidendiks.