"Alice Imedemaal" (inglise keeles "Alice in Wonderland", täispikalt "Alice's Adventures in Wonderland") on inglise kirjaniku Lewis Carrolli1865. aastal ilmunud lasteraamat.
Lugu räägib tüdruk Alice'ist, kes kukub küülikuurgu ja satub fantaasiamaailma, kus elavad veidrad inimesesarnased olendid. "Alice imedemaal" kuulub maailma lastekirjanduse klassikasse, ühtlasi peetakse seda briti absurdikirjanduse üheks parimaks näiteks[1][2]. Raamatu järg on "Alice peeglitagusel maal ja mida ta seal nägi".
Raamatu autor Lewis Carroll, kodanikunimega Charles Lutwidge Dodgson, oli tuntud matemaatik. Tekstis on ohtralt loogika- ja sõnamänge, mistõttu raamat on populaarne mitte üksnes lastekirjandusena, vaid ka täiskasvanute seas. Sageli tuuakse sellest näiteid filosoofia- ja loogikateostes.[1] "Alice'i" narratiiv, struktuur, tegelased ja kujundid on olnud väga mõjukad kultuuris ja kirjanduses, eriti fantaasiažanrides[2]. Selle ainetel on loodud rohkesti filme, koomikseid, mänge, maale, näidendeid jm teoseid – "Alice'i" jäljendusi loodi juba 19. sajandil nii palju, et raamatu autor Lewis Carroll hakkas neid koguma. Raamatu illustraatoritest tuntuim on selle esmaväljaande kunstnik John Tenniel.
Raamatu esmatrükk 1865. aastal müüdi kiiresti läbi. Algusest peale oli "Alice imedemaal" populaarne nii laste kui ka täiskasvanute seas, selle esimeste andunud lugejate seas olis ka kuninganna Victoria[3] ja noor Oscar Wilde[4] . Tänini ei ole teos kordagi müügilt kadunud. See on tõlgitud eri andmetel kas 97[5] või 174 keelde[6]. Esimestena ilmusid 1869. aastal saksa-[7] ja prantsuskeelne tõlge[8].
Lavastaja Tim Burton kasutas 2010. aastal linastunud filmis "Alice in Wonderland" Carrolli mõlema raamatu sisu nii loovalt, et sündis mitte raamatu filmiversioon, vaid pigem uus teos selle ainetel.
Muid tuletatud teoseid
Irving Fine – kooriteos "Three Choruses from Alice in Wonderland" (1942)
Richard Rosen – rokkooper "Alice and Wonderland" (1973)
Federico Ibarra – ooper "Alicia" (1995)
John Craton – ballett "Through the Looking-Glass" (2010)
Nazareth – plaat "Malice In Wonderland"
The Sisters of Mercy – laul "Alice"
John Lennon – laul "I Am the Walrus"
Tom Waits – plaat "Alice" lauludega muusikalist (2002)
Marilyn Manson – plaat "Eat Me, Drink Me" (2007)
Lindsey Stirling – muusikavideo "Hold My Heart"
Lewis Carroll Society of Canada – kuuldemängusari "Alice in Cyberspace"
Haruhiko Shono – visuaalromaan "Alice: An Interactive Museum" (1990), 1991 MITI Multimedia Grand Prix Award
Windham Classics – platvormi- ja tekstiseiklusmäng "Alice in Wonderland" (1985)
Sunsoft – mobiiliõudusmäng Alice's Warped Wonderland (歪みの国のアリス Yugami no kuni no Arisu; 2006)
Marco Chacon ja Better Mousetrap Games – fantaasiapõhine rollimäng "Wonderland", ka "JAGS Wonderland"
Gary Gygax – AD&D seiklusraamatud "Dungeonland" ja "The Land Beyond the Magic Mirror" (1980. aastad)
West Endi muusikaline pantomiim "Alice in Wonderland" (1886)
Off-Broadway etendus Lewis Carrolli elust "LOOKING-GLASS" (1982)
Bill Osco – muusikaline pornofilm "Alice in Wonderland: An X-Rated Musical Comedy" (1976)
Charles Blackman – 46 maali Alice'ist koos teiste raamatutegelastega (1956)
Salvador Dalí – 12 illustratsiooni raamatule (1969)
All Saints' Church, Daresbury, Inglismaa – vitraažisari kirikuakendel
Marissa Meyer – raamat enne Alice'i seiklusi Imedemaal "Heartless" (2016)
Jefferson Airplane – laul "White Rabbit" (1967)
Viited
↑ 1,01,1Lecercle, Jean-Jacques (1994) Philosophy of nonsense: the intuitions of Victorian nonsense literature Routledge, New York. ISBN 978-0-415-07652-4. p. 1 ff
↑ 2,02,1Schwab, Gabriele (1996) "Chapter 2: Nonsense and Metacommunication: Alice in Wonderland" in The mirror and the killer-queen: otherness in literary language Indiana University Press, Bloomington, Indiana. ISBN 978-0-253-33037-6. pp. 49–102